15.02.11

Strange: Bring Me to Life

How can you see into my eyes like open doors?
Leading you down into my core where I've become so numb
Without a soul, my spirit sleeping somewhere cold
Until you find it there and lead it back home

Wake me up
(Wake me up inside)
I can't wake up
(Wake me up inside)
Save me
(Call my name and save me from the dark)

Wake me up
(Bid my blood to run)
I can't wake up
(Before I come undone)
Save me
(Save me from the nothing I've become)

Now that I know what I'm without
You can't just leave me
Breathe into me and make me real
Bring me to life

Wake me up
(Wake me up inside)
I can't wake up
(Wake me up inside)
Save me
(Call my name and save me from the dark)

Wake me up
(Bid my blood to run)
I can't wake up
(Before I come undone)
Save me
(Save me from the nothing I've become)

I've been living a lie
There's nothing inside
Bring me to life

Frozen inside without your touch
Without your love, darling
Only you are the life among the dead

All this time, I can't believe I couldn't see
Kept in the dark but you were there in front of me
I've been sleeping a thousand years it seems
Got to open my eyes to everything

Without thought, without voice, without a soul
Don't let me die here
There must be something more
Bring me to life

Wake me up
(Wake me up inside)
I can't wake up
(Wake me up inside)
Save me
(Call my name and save me from the dark)

Wake me up
(Bid my blood to run)
I can't wake up
(Before I come undone)
Save me
(Save me from the nothing I've become)

I've been living a lie
There's nothing inside
Bring me to life

Viimasel ajal on park olnud mu lemmikkoht. Ja mets. Ja meri. Ainukesed kohad, kus ma tunnen ennast rahulikult. Kus ma tunnen Claire'i olemasolekut. Kui imelik see ka ei oleks. Mõnikord võtan Shadow endaga kaasa, et tal üksi igav ei oleks. Oma inglitest pole ma kumbagi näinud. Cobb väitis, et Damon on haigeks jäänud. Mmhhmm. Ingel jäi haigeks. Väga usutav. James...pole ka välja ilmunud. Jättis mu rahule? Sama usutav kui Damoni haigestumine. Aga probleem on selles, et nüüd tunnen ennast veel hullemini. Üksi. Nagu esimene kuu peale Claire'i surma. Ma igatsen teda nii palju! Mul ei ole nüüd enam mitte kedagi. Peale Shadow. Ja masenduse.

***

Istusin taaskord lasteväljakul. Väljas oli juba suhteliselt pime, vaikselt pandi põlema tänavalaternad. Kiigutasin end kiigel edasi-tagasi ning mõtlesin oma elust.
"On kõik korras?" küsis tüdruku hääl mu kõrval.
Võpatasin. Nähtavasti olin liiga omas maailmas, et kedagi märgata. "Sa ehmatasid mind," pöördusin tüdruku poole. Tüdrukul oli helepruun nahk, karamellivärvi juuksed ning pruunid silmad. Seljas oli tal tumesinine tuunika, mustad teksad ja poolsaapad. Külma eest kaitses teda must nahktagi nagu minulgi.
"Sorry, sa lihtsalt istusid siin ja tundusid nii kurb, et ma otsustasin küsida, kas kõik on ikka korras." sõnas tüdruk.
"Jah, jah." noogutasin ma, "Probleemid. Isiklikus elus." Tüdruk tundus usaldusväärsena. Nagu me oleksime sõbrannad või midagi. Väga imelik.
"Jah, ma tean. Sa võid mind usaldada, Phoebe."Tüdruku sõnad võtsid mu keeletuks.
"Kuidas? Sa tead minu nime?" imestasin ma, kui olin oma keele tagasi saanud.
"Oh, jah." pomises tüdruk veidi kohmetudes.
"Kes sa oled?" nõudsin ma.
"Ma olen Shaunee," tutvustas ta ennast, "Ma ei tutvustanudki ennast. Kui ebaviisakas minust." arutles ta edasi.
"Meeldiv tutvuda," pistsin ma vahele ning jätkasin siis: "Ma mõtlesin pigem seda: kes sa oled, et tead mu nime ja..." Ma ei osanud lõpetada.
"Ma..." Shaunee ei teadnud, mida öelda. "Olgu, ma olen faigel."
"Faigel?" küsisin ma.
"Mjah. Ingli ja haldja ristsugutis. Selle pärast ma tean sind."
"Wow," pomisesin ma, "Nii et ma polegi siis üksi...Oota. Tõesta." Shaunee oli juba teine inimene, kellelt ma seda palusin. Ei maksa inimesi alahinnata.
Shaunee naeratas. "Ma teadsin, et sa seda tahad." Ta lükkas juuksed taha ja paljastas oma medaljoni.
"Aga see on ju täpselt samasugune nagu mul.." Ma võtsin enda medaljoni kätte, et saaksin sarnasuses veenduda. Seda polnud välja - medaljonid olid nagu kaks tilka vett.
"Kuidas see võimalik on?" imestasin ma. "Ma olin arvanud, et sain haldjaks...okei, ma tõesti ei tea miks. Aga et on veel...seda poleks ma arvanud." arutlesin ma.
"Phoebe," sõnas Shaunee, "Muidugi ei ole sa üksi. Mitte ühtegi olendit pole üksi. Nagu inimestega."
"Olendit?" Ma kortsutasin kulmu. "Nii et haldjad polegi ainukesed?" Siis tuli mulle meelde Damon. Muidugi ei ole ainult haldjaid.
"Muidugi! Merineitsid, kentaurid, libahundid, inglid, deemonid, ma-ei-tea-kes-veel. Kuidas sa siis ei tea?"
"No Damon on ingel, aga..." Ma teadsin, et võin Shaunee't usaldada. "Aga ma ei arvanud, et nii palju erinevaid olla võib."
"Kuidas siis nii?" imestas Shaunee, "Aga Claire?"
Võpatasin seda nime kuuldes. "Claire? Sa tead Claire'st?"
"Muidugi," kinnitas Shaunee, "Merineitsid on haldjate sõbrad. Kuigi Claire..."
"Merineitsid?" segasin ma vahele. Like...what?
"Jah," Shaunee kortsutas kulmu. "Claire näiteks."
Ahmisin õhku. "Claire oli merineitsi?"
Shaunee nägu muutus kurvaks. "Sa ei teagi siis midagi. Nojah, sinust ta ka ei teadnud... Aga jah, Claire oli merineitsi ja pidi selle pärast surema."
"Mida?!" Kargasin kiige pealt püsti. "Miks? Kuidas?" Mu pusle vajas uusi tükke.
"Phoebe, ma ei..." Shaunee ei teadnud, mida öelda. "Ma ei ole kindel, et võin seda rääkida. Seaduste järgi..."
"Palun!" hüüatasin ma ja vehkisin kätega. "Ära räägi sina ka mulle seadustest."
Shaunee vaatas mulle arusaamatul pilgul otsa. "Mis seadustel viga on?"
"Ma ei..." Ma murdusin. "Ma ei taha sellest rääkida." Pilgutasin kiiresti silmi, et ripsmetušši mitte laiali ajada. Ma ei tahtnud nutta. Jälle.
"Olgu, me ei räägi sellest. Aga..." Shaunee otsis sõnu. "Ma ei saa sulle öelda tõde. Ei, ära sega vahele." vaigistas ta mind, kui olin avanud protestiks suu, "Sa leiad vastuse ise. Ma pean minema nüüd."
"Ei, mul on küsimusi veel. Ära mine, palun!" hüüatasin ma. Ma ei saa lasta oma viimast võimalust.
"Ma ei saa kauemaks jääda," seletas Shaunee, "Sa leiad mu, kui sul vaja läheb." lausus ta viimase lause ja haihtus. Ta tõesti tegi seda.
"Nice," pobisesin endale ning hakkasin tagasi kodu poole sammuma.
Mis õigupoolest toimus? Ma ei saa nüüd enam mitte millestki aru. Esiteks, ma kohtun endaga sarnase olengiga. Teiseks, kergitab saladusteloori. Kolmandaks, tuleb välja, et on terve hulk müütilisi olendeid. Neljandaks, Claire oli merineitsi. Viiendaks, ... ma lähen hulluks niimoodi. Jõudsin maja ette.
"Ei, sa ei ole jälle siin. Mine. Ära!" käratasin ma. Ma ei taha sind näha enam... Ma teadsin, et valetan endale. Jälle.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar