09.03.11

Strange: Dangerzone

"Kui kahtlane see ka poleks, ei imesta ma selle üle." seletasin Shadow Angelile, "Eriti. Õigemini, varem oleks see olnud võimatu, ent nüüd ... nüüd, kui ma olen ka keegi, on see asjade normaalne kulg. Või mis?"
Mee-of!
Saatsin talle pahura pilgu. "Fain, eks ma siis hoia oma mõtted endale."
Silmitsesin ülejäänusid asju. Võtsin veel ühe kaustiku. Ma teadsin, et Claire'ile meeldib kirjutada, aga... "Wow." sõnasin ma, kui avasin kätte võetud kaustiku, "See on ju Claire'i päevik." Tegelikult mulle ei meeldi lugeda teiste saladusi. Ent see on ju tema enda heaks. Ma pean teada saama, mis temaga tegelikult juhtus. Ma lehitsesin seda veidi - leidsin mõned fotod meist ja ... nüüd ma saan aru. Päevikus olid joonistused. Siin oli Claire'i saba, Maco ning midagi veel. Uurisin pilti innukamalt. Kõrvallehel oli sellele lisatud ka kommentaar: "Vesi on lihtsalt imeline. Peale viimast täiskuud saan ma temaga teha, mida iganes soovin." Heitsin pilgu klaasist merineitsile. "...mida iganes soovin."? Claire oli joonistanud oma käe, millest kolmel küljel oli vesi. Üks auruga, teine jäätunud ja kolmas ... sellise kujuga, millega vesi tavaliselt ei oleks. Kas on võimalik, et ... - hingasin sisse-välja - et Claire oli võimeline veega midagi tegema? Et tal oli veega mingi side, mis ei seisnenud ainult merineitsiks muundumises? Aga see on absurdsus.
"Kuid kas on?" mõtisklesin vaheldumisi peas ja valjult. Kui mina olen haldjas, kes saab kasutada Elementide jõudu, siis mis on absurdset selles, et Claire võis teha veega, mida iganes soovis? Hakkasin vaikselt märkama üha rohkem sarnasusi meie vahel. Tema oli merineitsi, võis muunduda vee abil. Mina olen haldjas, kes muundub medaljoni abil... Medaljon! Mulle tuli meelde medaljon, mida Claire kogu aeg kandis. Selle oli Michael kinkinud talle jõuludeks. See oli temast armas. Nii et meil mõlemal on veel medaljonid ka. Michael - Damon. Oli. Mulle ei meeldinud see parandus, kuid reaalsusele tuli näkku vaadata. Elemendid - Vesi. Lehitsesin päevikut edasi. Leidsin ühe imelise pildi Macost. Maco? Lugesin kommentaari selle kõrval: "See imeline koht, kus kõik alguse sai."
"Ma pean sinna minema," jõudsin ma selgusele.

***

Lock me up in chains
Want to be with me
Think you know the score

Feel my burning flames
Wanna hold me tight,
Wanna be adored
Feel my curse

Welcome to the dangerzone
Feel the poison in my veins
Tell me are you strong enough
To keep up with my life
Welcome to the dangerzone
What you see ain't what you get
Let us fly this aeroplane
Tonight

Did you see the sign
All lyrics www.allthelyrics.com
Did you read the warning in my eyes
Got a heavy load
Gotta stay on track when things explode

And together we´ll go through the fire
Will you stay by my side?

Welcome to the dangerzone
Feel the poison in my veins
Tell me are you strong enough
To keep up with my life
Welcome to the dangerzone
What you see ain't what you get
Let us fly this aeroplane
Tonight!

Come with me
Feel the need
You're mine tonight
I will win this fight
Come with me
Hold the key
Of destiny…

Welcome to the dangerzone
Feel the poison in my veins
Tell me are you strong enough
To keep up with my life
Welcome to the danger zone
What you see ain't what you get
Let us fly this aeroplane
Tonight


Maandusin kindlalt randa. Siin on ilus. Vulkaanikraater paistis üle metsa. Oli juba pime, kuid see oli mulle ainult kasuks - ma ei tahtnud, et keegi mind segaks. Taevas tõusis täiskuu. Hakkasin liikuma läbi metsa kraatri poole.
"AAH!" karjatasin ma, kui libastusin ja kukkusin mingisse tunnelisse. Oigasin valust. Loodan, et mingi luu juhuslikult katki ei ole. Tundus, et kõik on korras - vaid põrutus. Tõusin püsti ja vaatasin ringi. Kas ma olen ... vulkaanikraatri sees? See vajab seedimist. Vaatasin tunnelit, mille kaudu siia libisenud oli. See meenutas kinnist liumäge.
Hmm, lennata mul siin ei õnnestu. Kui ainult ... roomata? Tundus ahvatlev siit välja saada, kuid ma pidin seda edasi uurima. Claire ütles, et siin sai kõik alguse. Vaatasin pisikeses koopas ringi - üks käik viis kuskile. Kehitasin õlgu ja läksin tundmatusse.
Uues koopas oli heledam, sest nüüd olin lõõris. Vaadates üles, nägin tähistaevast ja kraatri kohal uitavat täiskuud. Vaatepilt paelus mind. Nii ... ilus. Raputasin pead. Ma peaks keskenduma sellele, mis siin toimus. Kuidas Claire merineitsiks siin sai? Vaatasin ringi. Vulkaan oli kustunud ning jätnud siia ilusa avara koopa. Suurepärane kohtinguks. *facepalm*. Keelasin end mõelda romantikast. Sa ei tunne enam seda. Kuu oli hõivanud juba poole kraatrist. See lisas mingit maagiat ja saladuslikkust. Mis siin siis ikkagi toimub? Vaatasin taaskord üles, sest midagi ütles mulle, et varsti hakkab siin midagi juhtuma. Mul oli õigus.
Niipea, kui täiskuu oli täpselt kraatri kohal, vesi muutus justkui elavaks. See hakkas mulisema, umbes 2cm diameetriga veepallikesed tõusid veest ja lendasid üles, kuu poole.
Olin lummatud sellest vaatepildist, mul tekkis kange tahtmine puudutada neid pallikesi, hüppata vette. EI! Ära unusta, kes sa oled. Kolm olendit ühes on liiga palju. Mis see oli just? Ma otsekui ärkasin. Claire muutus täiskuu ajal siin?
Vesi hakkas muutuma tagasi veeks. Kergitasin kulmu. Ongi kõik? Täiskuu liikus teisele poole vulkaani.
"See oli ikkagist imeline." mõtisklesin ma valjult. "Nüüd veel otsima."
Ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tõusin õhku siinsamas - lendasin lõõri poole. Parasjagu oli kesköö ning ümberringi väga ilus. Otsustasin õhust vaadata, mis saare peal on, et praegu uurida vaid kõige tähtsamat.
"Whaat?" karjatasin ma, kui äkiline tuulepuhang mu orbiidilt välja paiskas. Otsekohe oli see aga kadunud. Proovisin uuesti, kuid tulemus oli sama. Maandusin juuste lehvides maapinnale.
Sirutasin käe ning tundsin kohutavat tuult, kuid ainult käel? Proovisin astuda - isegi õnnestus. Niipea, kui olin paarimeetrise barjääri ületanud, kadus tulepuhang, nagu seda poleks kunagi olnudki.
Imelik. Maco tundus mulle iga hetkega, mis ma temal viibisin, üha imelikuna ja imelikuna. Ma ei suutnud aru saada, kuidas võis Claire siin nii palju aega veeta. Kui ta seda siin veetis...Äkki see saigi talle saatuslikuks? Miski minus kinnitas seda.
Piidlesin ümberringi, märgates midagi eespool. Võtsin appi oma hõbedased tiivad - saladuslikkus - ning olin paari sekundiga vana maja juures.
Kas siin elab keegi? Koputasin paar korda, kuid ei mingit vastust. Hingasin sisse-välja ning avasin ukse.


***

Maco täiskuu ajal

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar