30.05.12

ÄKAM #9: Armastussaared

Kolme nädala pärast

"Kas sa ikka pead sõitma?" küsis ta nukralt.
"Mõtle selle peale, et see on hea võimalus. Selline võimalus, mida just iga päev ette ei tule,"
Jack prunditas huuli ning kuigi see võis tunduda reaalne, teadsin ma väga hästi, et tegelikult on see vaid talle võimalus magada paari-kolme tsikiga.
Nii et ma pmst teen talle teene .. küll ta ikka näitleb hästi. Aga noh, nad on kõik head näitlejad, kuni... Mhm.

Piilusin kella ning avastasin, et jään hiljaks, kui kohe liikuma ei hakka. Ma pidin ju veel Aidaniga ka hüvasti jätma.
Naaldusin kiiresti tema poole ning kallistasin teda. Ta kallistas mind mõned sekundid vastu, siis pani oma käed mu käsivartele ning lükkas mu veidi endast eemale, et kinkida üks suudlus.

Naeratasin talle vastu ning ütlesin, eemaldudes: "Näeme siis .. kunagi,"
Kontsaklõbinal eemaldudes tundsin tema pilku enda seljal. Kohendasin prille, proovides mitte välja näidata oma õnne, et saan temast ja Aidanist eemale.

Mu töö hakkas vaikselt vilja kandma. Mul polnud küll õrna aimugi, kuidas mõlemad poisid tõepoolest kuulasid mu sõna, kui ma ütlesin, et tahan meie suhte(d) saladusse jätta. Ma arvasin, et nad lobisevad juba ammu kõik välja, aga paistab, et ka mängurid suudavad siiski vajadusel keelt hammaste taga hoida. Võib-olla aitas mu plaanile kaasa ka see, et kuigi nad mõlemad olid mängurid, olid nad erinevates kampades ja suhtlesid nad erinevate inimestega.

Pealegi, olin tähele pannud, et Liam vaatab mind üha rohkem, mis pani mu mõtlema, kas ta kahetseb juba midagi. Raputasin selle mõtte maha.
Nagu nemad suudaksid kahetseda.

***

Aidaniga kordus sama rituaal, mis Jackiga.
Küll need tüübid on ikka kõik sarnased.
Hakkasin mõtlema, kas ka Cameron oleks niimoodi teinud, kuid siis pidin endale vastu pead laksatama.
Sa ju sõidad Tokyosse koos temaga, miks ta peakski sind ära saatma? Ta saadab sind niigi kogu nädala...

Kahjuks kulus Saleisha juurde minekuks liiga palju aega ning et mul parajasti oli telefon tühjaks saamas, ei saanud ma täita oma pead muusikaga ning see täitus iseenesest taaskord Cammyga.
Kuidas see siiski on? Ma pean terve nädala temaga veetma, terve nädala temaga tantsima. Ning arvestades, et ma ei suutnud teda mõjutada nii palju liigutusi muuta...

See oli tõsi. Niipea, kui ma ütlesin Cammyle, et mingi liigutus ei sobi, hakkas ta kohe pärima põhjust ning tema näol mängis võidurõõmutsev naeratus, kui ma ei suutnud millegi piisavalt geniaalsega välja tulla. Nii et suurem osa tantsust oli endiselt tema välja mõeldud.

***

"Roxana Grande! Ma ei kujuta endiselt ette, et sa jätad mu terveks nädalaks üksi," Saleisha kriiskav hääl teatas seda sellisel toonil, nagu oleks maailmalõpp.
Nagu see oleks hullem kui maailmalõpp. "Ma tean, kullake. Aga mõtle, kui hea võimalus see on,"
Tema terav pilk peatas mu sõnadevooli. Sal ei olnud ei Aidan ega Jack. Temale sa juba kärbseid pähe ei aja.

"Hea võimalus? Kas Cammy suhtes või üldse?" Tema hääl muutus magusaks nagu ikka, kui ta Cameronist rääkis. Ta arvas endiselt, et meil oli võimalus.
"Mida?! Muidugi üldse Tokyo suhtes! Rahvusvaheline tantsuturniir ja..." Proovisin leida tabavat vastust, kuid tundus, nagu oleks kõik mu mõtted laiali jooksnud.
Tore.

Saleisha raputas teadjailmel pead. "Mhm, muidugi. Muidugi on see kõik vaid Tokyo pärast,"
Kortsutasin kulmu. Mulle ei meeldinud üldsegi, kuhu tüdruk oma jutuga tüüris. "Kuule, tõepoolest. Ma ei saa endiselt aru, miks sa meie peale loodad? Minust ja temast ei saa meid,"
Sal vaatas mulle otsa. "Sa endiselt arvad, et ta on mängur?"
"Selles pole kahtlustki. Oleksid sa vaid näinud, milliseid liigutusi ta meile välja mõtles..."

Sal lõi käega. "Küll me neid näeme. Mina ja Adam vaatame teid järgmisel nädalal telekast,"
"Oh,"
Ma ei olnud üldse mõelnud selle peale, et turniiri võidakse näidata telekast. Hammustasin huulde.
Aidan ja Jack võivad - õigemini olen ma peaaegu kindel, et nad seda vaatavad -, nad näevad seda. See võib oluliselt raskendada mu plaani.

"Mis iganes ta välja ei mõelnud .. kas sa pole selle peale mõelnud, et ta tahab sulle lähemal olla?"
Kergitasin kulmu. "Miks ta seda peaks tahtma? Eriti peale seda, kuidas ma temaga käitunud olen?"
"Oh, palun. Ära ütle, et sa pole armastusromaane lugenud. Kas sa siis ei tea, et kui sa tõepoolest arm-."
"Ära ütle seda!"

"-astad," lõpetas Saleisha siiski ja ma arvan, et pigem minu õrritamiseks, "siis sa ei pane tähele, mida see teine sulle teeb. Sa ei pane tähele, kuidas ta sind laastab, hävitab, aeglaselt tapab. Sa armastad teda endiselt."
"Kuhu sa tüürid?"

Sal raputas poolvihaselt pead. "Cameroni armastussaare poole. Selle saare poole, mille nimi on Roxana Grande. Kas sa tõepoolest pole mõelnud, et ta võiks sinusse näiteks armunud olla?"
"Armunud olla? Minusse? Kes minusse armuks?"
Saleisha ohkas. "Vahel on mul tunne, et sa ei tea elust ikka üldse mitte midagi... Miks ta sinusse nüüd äkki armuda ei või? Kui mänguri osa välja jätta,"

Jäin mõtlema. Võib-olla on Saleishal õigus. Miks keegi ei võikski minusse armuda? Kui välja jätta see, et Cameron on player, siis tegelikult on ta ju juba varemgi mingeid .. lähenemiskatseid teinud. Kuid see ei oleks normaalne. Ta on mängur ning see on enam kui kindel. Kuid ka mina proovisin olla mängur ning ometigi olin liigagi lähedal libastumisele. Kuidas Sal ütleski? Armastusaar? No vot, igatahes mina olin juba liiga lähedal armastussaarele Cameron Shonery.
Kuid Saleisha vajas teist vastust. "Sest ma olen..."

Tüdruk kergitas ootusärevalt kulmu.
"Sest mina olen mängur. Sest ma olen koletis, kes murrab teiste südameid,"

***

"Ma arvasin juba, et sa oled ümber mõelnud,"
Ta naeratas ja ma peaaegu sulasin.
Peaaegu. "Ma ei laseks sellist võimalust mööda," ütlesin lihtsalt, ignoreerides mõttevälgatusi vaevalt poole tunni tagusest vestlusest oma parima sõbrannaga.

"Siis me lähme sellele võimalusele vastu," sõnas Cammy lihtsalt, kui me järjekorras seisime.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar