07.10.12

ÄKAM #18: Ettearvamatu

"Sorry, et ma hiljaks jäin," laususin, kui Jack mu manti võttis. "Mul oli .. tulid ette mõningad .. asjad," Ma olen kindel, et sa ei taha teada.
"Ei ole midagi," Ta naeratas mulle naeratust, mille tõttu, ma oletan, oleksin pidanud sulama või midagi.
Sorry, ma kodus sulan, kellegi teisega .. Rox, keskendu, tegelt ka.

Kuid siis jälle, ei pidanud ma eriti keskenduma, sest mu kaaslane ei keskendunud. Ta oli võtnud mu mantli ja põrnitses varjamatult mu kleiti.
Pööritasin silmi, kuna võisin kindel olla, et silmad ei ole ta jaoks tähtsad.

"Muide, kuidas tantsushow läks?" küsis ta äkki, kui oli oma "imetlusega" ühele poole saanud, käe mu seljale pannud, ning juhatas mind laua poole.
"Um.." hammustasin huulde. Ma polnud üldse mõelnud selle peale. Nagu te võisite märgata, polnud mul eriti .. aega. "See jäeti ära. Um .. maavärina tõttu," Facepalm, maavärin? Ma olen kindel, et ta vaatab uudiseid. Vist.

"Hmm," Ta vaatas mulle otsa ja ma olin kindel, et ta teab, et ma valetan talle. "Ei ole sellest midagi kuulnud,"
"See oli väike maavärin. Väga pisike, tegelikult," OMG.
Ta naeris. "Pisike?"
"Jaa. Ma mõtlen, et .. noh, tead küll. Selline, mis laastab kergelt linna ära. Tantsustuudios varises lagi veits sisse. Aga ei midagi tõsist, seega polnud vajadus kogu maailmale teada,"

"Jah, vist küll,"
Aitäh, jumal .. või kesiganes seal üleval on.
"Mis te tegite seal nii kaua?"
"No põhimõtteliselt oligi nii, et kõik harjutasid elu eest nädala jooksul ning lõpuks toimus see maavärin ja kaputt!"

"Hmm," Jack koondas kulmud ninajuurel. "Loodan, et saan kunagi näha,"
"Jah," vastasin napisõnaliselt, lootuses teema lõpetada.
"Sa ei näe just eriti entusiastlik selle koha pealt,"
Proovisin naeratada. "Lihtsalt veidi kurb, et see ära jäeti," Hmm. Võib-olla tõesti.

Samal ajal ilmus meie laua juurde ettekandja, nii et esitasime oma tellimused. Siis võtsin ma südame rindu, kuna otsustasin, et peaks asjaga ühele poole saama.

"Jack," alustasin ma kindlalt. "Meil on vaja rääkida."
Noormees pani veinipokaali lauale ja põrnitses mind.
Hingasin sügavalt sisse, kuigi tundsin end juba väga kindlana. "Me ei saa enam nii jätkata," ütlesin alustuseks.
Poisi kulmud koondusid ninajuurel. "Mida sa sellega mõtled?"

Hammustasin huulde ning proovisin seejuures mitte väga seksikas välja näha. Ma mõtlen .. Cammy armastas mulle alati öelda, et kui ma hammustan huulde, siis ma näen eriti seksikas, kuid ma ei tahtnud, et Jack sellest praegu kuidagi valesti aru saaks. Selle pärast lõpetasin tegevuse ning ütlesin: "Ma .. ülehindasin ennast. Ma ei saa sinuga koos olla,"
Tema silmis sähvatas midagi seletamatut. "Aga .. miks? Mis mõttes sa ülehindasid end?"

"Hmm .. ma arvan, et asi on endiselt Liamis. See on liiga .. vara peale teda," Okei, tegelikult ma ei kavatsenud rääkida Jackile oma isiklikust elust ja tunnetest, kuid et see oli kõik väljamõeldis, siis miks ka mitte?
Tegelikult mõtlesin ma, et peaks kõik teema varem välja mõtlema, et mitte kohapeal närveldada. Kuid .. nagu ma juba ütlesin, ega mul palju aega polnud.

"Kas sa ei leia, et peaksid edasi liikuma?" küsis Jack ning põrnitses mind pinevalt.
Noogutasin pead. "Pean küll. Aga edasiliikumine ei tähenda kohe suhtesse astumist, kas sa ei leia?"
Ta nägu koondus üheks suureks mõtteks.
Tõesti?

"Mu arust pole paremat edasiliikumist kui leida endale keegi parem,"
Kergitasin kulme. "Tõesti?"
"Tahad öelda, et on?"
Noogutasin innukalt. "Muidugi on!"

Ta kergitas kulme, justkui ma ladusin talle ette uut füüsikavalemit või mida iganes.
Noh, jah, temasugustel kuttidel võrdub vist teistsugune edasiliikumine füüsikavalemi ja muu taolisega. Ilmselgelt. "Võib ju leida teistsuguse tee. Veedad sõpradega aega, leiad uue hobi..."
Jacki näoilmet jälgides sain aru, et mul on kasulikum peksta pead vastu seina.
See põletab ju 150 kilokalorit tunnis.

"Teie toidud," ütles ettekandja, kes taaskord märkamatult liginenud oli.
Ma peaksin vist rohkem asju tähele panema.
"Suitsulõhe noormehele ja pasta seentega neiule," Ettekandja pilgutas mulle silma ning kui ma oleks endiselt oma mängu juures, oleks ma ilmselgelt sellega kaasa läinud. Praegu aga ma lihtsalt naeratasin talle viisakalt ning pöördusin Jacki poole.

Asusime vaikselt toidu kallale, meie vahel piinlik vaikus. Närisin mõtlikult makarone ning vaatasin Jacki poole. Tema aga vaatas igale poole, kuid mitte mulle otsa.
"Jack..?" laususin vaikselt ning ta pöördus minu poole. "Ega sa mu peale väga pahane pole?" Miks ma seda üldse küsin? Miks ma peaksin sellest hoolima?

Ma pakun, et asi oli selles, et jah, muidugi ma teadsin, et meie elu üks vältimatu osa on inimestele haigettegemine, kuid mina ei tahtnud tegelikult kunagi kellelegi haiget teha. Peale mu plaani on muidugi raske sellesse uskuda, kuid see on tõsi.

Isegi nendele kuttidele, kes tegid nii palju haiget teistele .. ma arvan, et ainuke põhjus, miks ma tahtsin neile koha kätte näidata, oligi sellepärast, et ma sain haiget. Kui inimesed saavad haiget, tulevad neile pähe kohutavad ja hirmsad mõtted.

"Defineeri 'väga pahane'," lausus ta ning muigas.
Player siiski. Sa pead nende ego ikka eriliselt alla viima, et nad "haiget saaksid". Jah, see on ikka päris raske.
Nihelesin toolil. "Noh, tead küll. Et ma su maha jätsin ja nii,"

Ta muigas. Ma ei ole kindel, kas kurvalt või mitte. "See on mulle teistsugune kogemus. Mind pole kunagi ükski tüdruk maha jätnud,"
Tegin suured silmad. "Miks sa siis oled selline?" ei suutnud ma suud kinni hoida. Klõpsatasin selle hirmunult kinni, kuigi Jack ei tundunud solvuvat või midagi.

"Tüdrukud teavad tavaliselt, millesse end segavad, kui minuga nö. 'suhtesse' astuvad.  Ja ma arvan, et ma teen seda sellepärast, et pole veel päris suhteks valmis. Meil on omamoodi friends with benefits, kui nii öelda võib,"
"Hmm," oli kõik, mis ma selle peale öelda suutsin.

Vaadake, ma olin alguses täiesti kindel, et Jack on tavaline mängur. Lõpus aga tuli välja, et ka neid on mitu sorti .. oh, mu jumal.
"Sa ei teadnud seda, mis?"
Raputasin pead.

"Minu süü. Oleksin pidanud ütlema,"
Noogutasin ja millegipärast ka naeratasin. "Vist küll,"
"Nii et ma ei saa vist sind süüdistada selles, et sa mind maha jätad .. kes ta on?"
"Ah?"

Noormees noogutas pead, kui mu olekut nägi. "Ma saan kohe aru, kui siin on keegi veel. Ta on päris õnnelik vana,"
"Ma eelistaksin vastupidist ütlust, aga ta nõustuks sinuga,"

Me lõpetasime söömise, Jack maksis mu eest. Ma proovisin teda küll ümber veenda, kuid ta ütles, et mees peab alati jääma džentelmeniks.
Ma poleks tõepoolest kunagi arvanud.

***

"Tänks, Jack. See, mida sa mulle rääkisid, oli .. huvitav,"
Ta muigas. "Pöördu, kui juhuslikult peaksid ümber mõtlema,"
Naeratasin, kui mõtlesin sellele, kes mind üleval ootab. "Kahtlen, et see juhtub, aga proovin meelde jätta,"

***

"Cammy?" sositasin pimedusse ning kiljatasin, kui keegi mind selja tagant kallistas.
"Igatsesid mind?" sositas Cammy mu kaela vastas ja see tekitas kananaha üle kogu mu keha.
Ma ei vastanud, kuid leian, et mu suudlus seletas talle nii mõndagi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar