22.10.12

ÄKAM #19: Tee õnne poole

Kõhulihased mu sõrmede all tundusid mõnusad. Eriti kui sellise huvitava tegevusega alustada hommikut. Üldiselt meeldis mulle endale ärgata, Cammy käed mu alasti selga paitamas, kuid ma mõtlesin, et ka tema vajab veidi õrnust.
Ajasin end küünarnuki väele, paitades teda endiselt hellalt teise käe sõrmedega. Mu juuksed katsid pool nägu, nii et ma raputasin veidi pead, et poisile pilk peale heita.

Tema silmad olid suletud - ta magas endiselt - ning ta näol oli hullult armas magava inimese ilme. Tema rahulik, süütu olek pani mu naeratama. Tegelikult pani ta mu alati naeratama.
Sasisin hetkeks ta juukseid, suudlesin huultele ja rinnale ning ronisin voodist välja. Sirutasin kangeks jäänud ja valutavat keha.

Et Saleisha pidi koos Adamiga kooli tulema, ei muretsenud ma sellepärast, et keegi mulle vastu tuleb, seega ei näinud midagi halba selles, et veidi alasti mööda korterit ringi käia.
Avastasin köögikapist pannkookide jaoks mõeldud segu, nii et ei pidanud ise aega veetma ja tainast valmistama. 5 minuti pärast särisesid pannil pisikesed pannkoogid.

Kui neid juba terve kuhi valmis oli, urgitsesin külmikust välja moosi, ning, jätnud maiused ja aurava kohvi lauale, läksin duši alla.
Nautisin kuuma vett enda kangetel lihastel. Masseerisin rahustavalt pead ning küürisin end hoolega, mõnuledes pähklilõhnalises dušigeelis.

Äkiline külm õhuvoog sundis mind pöörama, kuid koheselt pidin ma ka tagasi astuma, sest kahe inimese jaoks oli dušikabiin ilmselgelt väike. Mitte et ma kaebaks.
Cammy võttis mu käest käsna ning liigutas kätt aeglaste sujuvate liigutustega mööda mu keha. Kui ta sõrmed puudutasid mu nahka, ilmus sinna kohta kananahk ning lõpuks värisesin ma üleni ta puudutustest, kusjuures kuumalainest - ja, oo ei, seda ei põhjustanud kuum vesi.

Poisi silmad ei lahkunud kordagi minu omadelt ning lõpuks ma ei suutnud seda enam välja kannatada, vaid panin oma käed ta õlgadele, sulgedes siis need ta kaela ümber, tõmmates sügavasse suudlusesse. Käsn kukkus põrandale, mitte et see kedagi huvitanuks. Kuum vesi tegi naudingu veel erilisemaks.

***

Söögivahetunni lõpp on alati omapärane vastand selle algusele. Kui alguses, vaatamata oma vanusele, tormavad õpilased ummisjalu sööklasse, et mitte elu eest söögist ilma jääda, siis lõpus kõnnid sa mööda koridori, kuuldes oma samme eriti valjult.

Antud päeval ei kuulnud ma aga ainult oma saame. Kuulsin mingit rahmeldamist koristaja ruumist, mis jäi mulle tee peale ette, kui ma inglise keele tundi kõndisin. Oli kuulda mingit kolistamist, mida ma koristajalt ei eeldanud, mingid kahtlased õhuahmimised ning et sellest veel vähe oleks, hakkas lõpus keegi karjuma!

Viskasin õpikud kotti ning, tormates ukse juurde, avasin selle.
Oh god...
Kallutasin pead.

Stacey võlts blond juuksepahmakas paistis Aidani lihaselise selja tagant. Tema kriiskavpunane huulepulk oli igal pool ja ma mõtlen tõsiselt. Kui ma ütleksin, et see oli laiali vaid mööda ta nägu, oleks seda vähe. Ma võisin seda näha ka Aidani näol - see oli okei -, tema kaelal, tema rinnal, tema seljal .. okei. Aga kui ta ümber pööras, võisin kindel olla, et kui ma pead veidi allapoole laseksin, siis oleks see ka seal.

"Rox, ma.." alustas ta, kuid takerdus siis.
Sest tõde on, et see kõlaks täpselt samamoodi nagu kõikides nendes juttudes ja filmides.
"See ei ole nii, nagu paistab, mis?" Kergitasin kotti oma õlal. "Kui see pole juhuslikult uus .. hmm, õppeaine, siis ma ei tea,"

Vaatasin poisile otse silma. "Me oleme läbi, Aidan,"
"Ei," ütles ta teravalt.
"Jah," laususin ma ja pöörasin ümber.

Imelikul kombel ta isegi ei jooksnud mulle järele.

***

"Sa .. just .. tegid .. mu .. päeva .. nii .. heaks .. lihtsalt," hingeldas Saleisha naermise vahepeal.
Adam ja mina vaatasime teda kui poolearulist.
"Ma ei teadnud, et sulle sellised asjad meeldivad," sõnas Adam mõtlikult. Ta saatis mulle küsiva muige ja ma noogutasin, proovides naeru tagasi hoida. "Äkki peaks proovima?"

Saleisha naer katkes hetkega ning ta vaatas kutile teravalt otsa. "Proovi sa vaid. Kui sa seda teed, lõikan ma sul..."
"Sal," ütlesin tõsiselt. "Ma söön,"
"Head isu," lausus ta, vaatamata mulle otsa - ta endiselt puuris Adamit pilguga.

"Oh, ole nüüd, babygirl," Adam haaras Salil käest ja tiris endale sülle.
"Ei mingit amelemist sööklas!" kuulsime kuskilt eestpoolt.
Tõenäoliselt oli see meie eriti kuri õppealajuhataja.

Sal libises Adami kõrvale. "Proovi sa vaid," sosistas ta mesimagusalt, silmad kissis.
Adam suudles ta pealage. "Ma mõtlesin tegelikult sinuga, aga jah..."
"Aww, te olete lihtsalt nii armsad," sõnasin ma naeratades.

"Oota kuule, aga kuidas sul teistega on?" Sal jäi toppama, tõenäoliselt proovides meelde tuletada teiste kuttide nimesid, kellega ma kunagi välja läksin.
Kehitasin õlgu. "See oli nagu lihtsalt kohting, ei midagi tõsist,"
"Kas nad arvavad ka nii?"

"Ei tea," Lasin silmad üle saali. "Ma arvan, et arvavad küll," Nii Coreyl, Peetal kui ka Samil olid tüdrukud kas  süles või kõrval. Johni ja Davidit ma hetkel ei leidnud.
"Siis on hea. Nii et sa saad sellega nüüd lõpetada ja rahulikult Camiga olla?" küsis Sal lootusrikkalt.
Naeratasin, kui ta mainis Cammyt.

"Palun teeme nii, et sa ei mõtle praegu, mida te duši all tegite, ja vastad mulle,"
Vaatasin teda, klõpsatades suud kord kinni, kord lahti. "Kuidas sa..?"
"Oh, c'mon, see on ilmselge,"

Vaatasin talle teravalt otsa.
Tema saatis ripsmete alt pilgu Adamile ja ma sain aru.
"Okei, jah .. täpselt see mul plaanis oligi. Ma võin lõpuks õnnelik olla,"

Ainult et minu õnnemull läks mõnusalt katki, kui ma kuulsin järgmisi sõnu: "Rox .. saaksin ma sinuga rääkida?"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar