29.09.13

SL #56: Tule ja võta

"Wee, ära pritsi mind!"
Jätsin silmapilk järele ja vaatasin kutile otsa. "Äkki jooksed veel emmele ka kaebama?"
Ta jõllitas mind.

Kissitasin ta poole silmi ja valmistusin uueks laineks. Sest mis ajast ma kellegi sõna kuulan, ah? "See on kõigest vesi, J,"
"Mul on läätsed," sõnas ta tõsiselt.
Midaiganes. "Okei," Tõstsin käed alistuseks üles. "Ole siis selline. Fain," Ristasin käed rinnal ja jõllitasin teda.

"Ausalt, Caro?"
Pöördusin Ianile imestunult otsa vaatama, kergitades ta poole kulme.
"Jätad nii kergesti diili katki?" Ta muigas väljakutsuvalt.
Oeh, kuidas ma Ianit armastasin. Ta oli nii armas ja nii hooliv! Ja kohe kindlasti oli ta väga tundeline. Selles suhtes, et tema puhul polnud kunagi kahtlusi, nagu mõne puhul...

Vesi täitis mu suu, nii et karjatust ei järgnenud, kui mind järvepõhja tiriti.
"Kuradi värdjas!" karjatasin ma, kui olin taas veepinnale tõusnud. Lennutasin juuksed taha. Kujutan ette, et see ei näinud just väga reklaamilik välja.

"Ja sina!" osutasin sõrmega Iani peale, kes endiselt veel Jasoniga naeris.
Siiski ei suutnud ma ka ise ei naeru ega naeratust tagasi hoida - poisid on siiski poisid ning endiselt valin ma nemad tüdrukute asemel. Põhjusi olen loendanud juba küll ja küll.

"Teate, et ma uputan teid koos teie läätsede ja värkidega ära praegu," sõnasin surmtõsiselt ja sukeldusin.
Mul valitses peas geniaalne plaan, kuid ma kartsin, ega ma liiga kaugele ei lähe.
YOLO, mõtlesin siis. Elame vaid kord. Las mu elu olla siis see üks kord Ameerika teismelistefilm.

"Sa ei teinud seda,"
Kaks kutti jõllitasid mind surmtõsiste, kuid mitte just täielikult vihaste pilkudega.
Mitte päris vihaste.. Aga c'mon, see oli aus! Selles suhtes, et koerustükk versus koerustükk. Aus diil.
"Sa just ei teinud teda,"
"Mida sa tegid?" torkas Analeigh vahele.

Olin juba mõned minutid tagasi tähele pannud, et tüdruk jälgib mind, Jasonit ja Ianit pahuralt.
Muidugi, kullake. Võtsin su mängukannid ära. Nii kurb.
Jason ja Ian vahetasid teatud pilgu. Nende täielikult šokeeritud pilgud vahetusid salakavalusega.
Ugh-oh, see lõppeb halvasti. Aga oi, see oli seda väärt.

Tahate teada, mis ma tegin? Tahate ausalt teada, mida ma tegin? Oi, oi, te naerate. Ma ei tea, kas te olete selleks ajaks juba mingeid pakkumisi teinud.
Igastahes, vähem juttu, rohkem tegu. Mida ma ka tegin. Ma kiskusin nende ujukad alla. Vee all. Lol?
Küll on tore, et seal pole hästi näha.. Vnoh, ma ka ei tea. Oeh, kas ma just muutusin Michelle'iks? Issand. Pervert Caro. Kui fantastiline.

"Me teeme seda,"
"Me teeme seda," kuulsin poisse ütlemas ja vaatasin neid kergelt aukartusega.
Mida nad nüüd teha kavatsevad? Oh ei, ei, ei, ei, mitte seda. Palun?

Probleem oli selles, et ma polnud just parim ujuja. Tähendab, ma suutsin mõnda aega vee peal püsida, kuid kui mult oleks nõutud ujumist pikemal vahemaal, poleks ma hakkama saanud. Mul ei olnud lihtsalt seda füüsilist püsivust. Ma tahtsin muidugi kohutavalt, et ma olnuks füüsiliselt tugev, ent mul ei jätkunud jõudu end sundida - olen laisk, tean.

Igastahes. Kogu see mõtlemine võttis mu radarilt maha. Ja andis poistele võimaluse vabastada mind rinnahoidjatest, tänan teid väga.
"Minge perse," porisesin endale nina alla, kui nad mu ülaosa kattega õnnelikult eemale ujusid.
Kissitasin nende poole silmi. "Ma vähemalt jätsin need teile jalga,"

"Võta siit üle, J," sõnas Ian ning pani mu bikiinide ülaosa Jasoni õlale.
Holy shit, tõsiselt? Nüüd see muutus juba tõsiseks.
"Anna need siia," sõnasin ma, olles õnnelik selle üle, et me ei olnud mingis läbipaistvas järves.
"See on nüüd küll piinlik," sõnas ta ja kallutas pead.

Tol hetkel ei olnud lõpuni tajumist, et see oli päriselt täiesti mida-kuradit-situatsioon. Ei tundunud, justkui ma oleks poolteist aastat veetnud teda oodates, samal ajal kui tema kahemõttelisi signaale saatis. See oli .. teine elu. Tundus, et Apollo Bay polnud lihtsalt mõni teine linn. Tundus, nagu see oleks paralleelmaailm, kus imed olid võimalikud.


***

Kui me peale pikka ujumist märgade ja väsinutena kaldale jõudsime, olid kõik imestunud, et me üldse veel ära uppunud ei ole. Vahepeal käisid teised ka vees, kuid paar tundi veetsime teises olekus ainult meie. Kahekesi, ma mõtlen. Isegi Ian oli enne meid välja roninud.
Ohjah .. kujutan ette, et me oleme andnud nüüd piisavalt põnevaid detaile meie arutamiseks. Vähemalt ei teadnud keegi, mis seal vahepeal juhtus.
Analeigh? Ta kadus kuskile ära, kui nägi, et talle tähelepanu ei pöörata.

Rätikule heites nägin, kuidas Annetté ja Sofia meie poole pilgu saatsid ning siis ühe teadva omavahel vahetasid.
Mäletasin, kuidas tüdrukud olid minu tulekul klassi ägedasti tülli läinud ega suhelnud 9. klassi lõpuni. Mingi hetk aga oli meil eriti kuum kuulujututeema, nii et nad olid taas paremad sõbrannad.
Kuulujutud teevad imesid, kas pole?

"Me kavatsesime just sööma minna," teatas Ian ning naeratas meile salakavalalt.
Oh, Ian..
"Kui armas," Jason peaaegu et kussutas. "Kas te ootasime .. meid spetsiaalselt või?"
Ma ei oska täpselt seletada, mis nõksu ta hääl sõna "meie" juures tegi. See ei olnud halvustav või midagi, see oli .. hmm, ta nagu maitses seda sõna keelel, teate? Nagu et kuidas see kõlab.
Minu jaoks kõlas "meie" alati salapäraselt.

"Te peate Steffanis ära käima," sõnas Alasia ja pilgutas mulle silma.
"Steffani on siin?" Jason tundus nüüd tõsiselt huvitatud.
Meh? "Steffani?" küsisin uudishimulikult. Peaksin ma armukadedust tundma, et Jason teab? LOL, Caro, lõpeta. Raputasin iseenda lolluse peale pead. Küll ma võin vahel ikka tobe olla.

"See pitsarestoran. Neil on nagu," Jason liigutas tegi seda bellissimo sõrmeliigutust. "Maailma parimad pitsad," Ta tegi lõpetuseks huultega muah.
Oota mida. "Um .. okei?"

Tundus, et Jasonit šokeeris mu külmemapoolne suhtumine pitsadesse. Ta vaatas mind kissis silmadega. "Kuidas sa võid, Caro? See on, nagu, pitsa," Ta toonitas sõna, justkui see oleks midagi eriliselt maagilist.
Ärge nüüd palun minust valesti aru saage. Mitte et mulle ei maitsenud pitsad, eks. Pitsad on head. Aga samamoodi on ka kõik teised toidud (mis mulle maitsevad).
Oh jumal, see oli nüüd nii loogiline.

Igatahes jah, ma tõepoolest ei jaganud tumblrarianide ja Jasoni arvamust, et pitsa on elu. Ning ei, sa ei saa abielluda pitsaga. Sorri.