06.04.12

MOA #11: Ohhoo, me oleme kuulsad

Jason, kuskil poole aasta peal

For fuck's sake, ära lase tal minusse armuda! Palun, ära lase tal armuda. Palun...
Kuid ma teadsin, et nüüd oli selleks hilja. Caroline oli minusse armunud, tahtsin ma siis seda või mitte. Pigem ei tahtnud.
Kuigi oleks huvitav teada saada, kuidas see on .. kui keegi on sinusse armunud. Päriselt armunud.

Sest ma teadsin väga hästi, et Jade ei olnud minusse armunud ja et tema suudlused-kallistused olid lihtsalt niisama  ning seks oli pelgalt naudingu pärast. Nüüd ma siis kahetsen seda. Poleks ehk pidanud alustamagi?!

Järjekordne löök poksikotti. Tegelikult olin ma õnnelik, et Zack oli treeningsaali siia muretsenud. Vähemalt saab oma mõtetest lahti või midagi. Näiteks vihast vabanemine on tähtis.

Kuid endiselt Caro juurde .. õõh. Kõige rohkem olin ma vihane enda peale, sest ma tundsin, et ta meeldib mulle. Ei, ma ei hakanud veel armuma - rõhutame sõna "veel" -, kuid kunagi ei tea, millal see juhtuda võib. Ning kui Jade oli Zacki tuttav, kes oli maffiaasjadega tuttav ning mind ei huvitanudki, kas see seab ta ohtu või mitte, siis Caro puhul oli mul omapärane kaitsmistunne. Ma tahtsin teda kaitsta kõige selle eest.

Ning veel seda ka, et tema oleku ja jutu järgi oli ta minusse juba päris sügavalt armunud. Kui ma talle nüüd lihtsalt "ei" ütleks, teeks see talle väga haiget ja ma ei suudaks taluda tema murtud olekut. Mitte sellepärast, et mulle ei meeldi kogu see ninnu-nännundus tunnetega, vaid sellepärast, et ma tahtsin teda kaitsta. Ning kes ma oleksin, kui ma ise talle haiget teeksin?

"Whoa, kellelgi on midagi hinge peal,"
Zack oli märkamatult saali sisenenud.
Maini kuradit ja ta tuleb kohale. Hea, et ma midagi kõvasti välja öelnud pole.

"Noh, räägi, mis värk on siis,"
Arvate, et ta hoolis? Hui hooliski. Ta lihtsalt tahtis jälle midagi, millega mind vajadusel ähvardada või mille üle nalja teha. Nagu ma varasemalt mainisingi, Zackil polnud tundeid ning tal oli pmst kõigest ja kõigist täiesti pohhui. Teda huvitas vaid raha; tüdrukud, kellega sai vallatleda, kui tal tuju tuli ning tema kõrge koht The Assasinsis. Peaks nagu kõik olema.

Vastuse asemel virutasin järjekordse tugeva löögi vastu pirni. Vabaned vihast ja saad treenituks ka - suurepärane kombinatsioon.

"Kuule, mis sul selle Caro tšikiga on?" küsis siis Zack.
Mu silmad läksid pärani lahti ja ma olin õnnelik, et antud hetkel seisin tema poole seljaga.
Peast käisid läbi kõikvõimalikud roppused, mida välja tooma ei hakka, kuid kõige rohkem vasardas mõte: Kuidas, kuradi pärast, ta sellest teab?

Kuigi vahel ma mõtlesin, milleks end nii ohtliku alaga sidusin, oli maffia mulle palju õpetanud. Lisaks sellele, et ma olin treenitud ja välja õpetatud erinevateks situatsioonideks, oskasin ma hästi teeselda ning vajadusel oma emotsioone kontrolli all hoida. Seda läks mul tol hetkel hädasti vaja.

Jätsin pirni korraks rahule ja toetasin baariletile.
"Millest sa räägid?" küsisin hooletult, võttes lonksu veepudelist, mille olin kaasa võtnud. Kortsutasin kindluse mõttes kulmu.
"Noh, tead küll. Ta vaatab sind nii armunu pilguga koolis..." Zack kergitas kulme üles-alla.

Vaatamata sellele, et ma ei osanud mõtteid lugeda, teadsin ma vägagi hästi, mis "bossil" praegu meeles mõlkus. Jah, muidugi. Teine punkt, mis teda huvitab.
"Millest sa räägid? Meie vahel ei ole midagi," Kurat, midagi peab tegema. Ta ei tohi teada saada, ei tohi.
"Seda arvad sina. Temasugustel tüdrukutel on juba teie pulmad ära organiseeritud, tead küll," Ta vaatas mulle sellise pilguga otsa, nagu teaks, millest räägiks.

Mitte et tal õigus ei oleks, eks ole - vabandust, tüdrukud. Ma teadsin küll, kuidas Caro igasugu asju fantaseerib. Seda on näha nii tema sõbrannade nägudest koolis kui ka tema msni pealkirjadest.
Kuid Zack oli vale inimene selle teadmiseks. Ning millegipärast tahtsin ma selle tobeda irve ta näo pealt poksikindaga sealsamas maha lüüa.

Kaitse, pomises mu alateadvus, kuigi ma teadsin seda niigi. Palun ärge öelge, et ma temasse armuma hakkan.
"Ära räägi lollusi, midagi tal ei ole. Kuidas ma saaksingi kellelegi meeldida? Vaata mind - mingisugune erak mustades riietes, kes koguaeg kirjutab midagi oma läpakasse. Ei mingit paha poisi imagot ega üldse."

"Mida iganes sa ka arvad, Jason. Ma olen erinevate tüdrukutega kokku puutunud-" Kokku puutunud sõna otseses mõttes... OMG, miks ma pidin sellest mõtlema hakkama?! ".-ning ma tean küll, millal neil midagi tõsist mõttes on. Kuid see pole tegelikult ju isegi tähtis ju,"
Kergitasin kulme, andmaks teada, et ei saa tema mõttekäigule pihta.

"Kui ta sinusse juba armunud on, on teda kergem kätte saada. Ma tean küll, et te Jade'iga alles läksite lahku..." Ta ütles seda sellise häälega, nagu me oleks Jade'iga üksteisele midagi tähendanud. "Minu arvates vajad sa puhkust. Sa näed väsinud välja."
"Tahad mulle puhkust anda?" küsisin, kuigi teadsin, et ta ei mõelnud seda. Maffias sulle ei anta puhkust.

"Ei, idikas. Sa võiksid tüdruku voodisse saada,"

***

Caro, paari nädala pärast

"Ma ei tee nalja, Caro, nad arutasid seda terve prantsuse keele tunni,"
"Liiga palju, mulle hakkas lõpuks närvidele käima,"

Pöörasin oma tusase pilgu Michale, kuid ta ignoreeris seda, nagu tavaliselt. Kui Cassie suutis kõike vähemalt kenasti serveerida, siis Micha pidi kindlasti midagi teravat ütlema.
Ära kunagi pane kuskile üles oma blogilinki. See võib sulle saatuslikuks saada.

"Miks neid see huvitab? No ja siis, et mul on blogi, kuhu ma erinevaid asju postitan? Mis siis?"
"Meil pole lihtsalt ammu mingit kõlakat olnud. Nii et seda on vaja kiiresti tekitada,"

"Ning pealegi postitad sa mitte "erinevaid asju". Sa kirjutad sinna oma tunnetest,"
"Mitte ühtegi nime pole mainitud,"

"Mis ei takista neil midagi kena välja mõelda, kas pole?"
"Zack pole mulle kunagi meeldinud," pomisesin ma.

"Oojaa, ta aitab sellele tugevasti kaasa. Hakkas rääkima, kuidas sul Jason msni lisatud on jne,"
"Ausalt öeldes meeldis mulle Cyle-i idee rohkem. See oli vähemalt välja mõeldud,"

"Mnjaa," Ma teadsin küll, et Chantal tahab aidata - tal lihtsalt ei tulnud paremat pähe praegu.
"Aga mõtle, midagi positiivset on ka. Sa oled nüüd meie klassi kuulus," Järjekordne Michelle'i teravus.

"Väga naljakas," pomisesin ma.

* Samm tagasi, kuna te pole vist eriti aru saanud, mis toimub? Kui olete, siis lihtsalt igaks juhuks teen lühiülevaate, et kinnitada teie mõtteid.
Et mina, Jason ja Chantal käime esperanto, ei teadnud me midagi sellest, mis toimus samal ajal prantsuse klassis. Okei, Jasoni võib tegelikult välja jätta - mul pole õrna aimugi, miks ma teda mainisin üldse -, sest ta sai sellest ka üsna varsti teada.

Igatahes. Zack hakkas midagi kahtlustama. Selles suhtes, et ma midagi Jasoni vastu tunnen. Tahaks ma teada, kuidas ta seda tegi.
Veel oli mul blogi, kuhu ma aeg-ajalt mõned mõtted maha kirjutasin. Eile oli seal 100 vaadet. Ma veel rõõmustasin... Nüüd ma tean.

Kõiki hakkas äkki huvitama mu isiklik elu. Nojah, pole ime tegelikult, et nad selle käsile võtsid, sest mitte igaüks ei kirjuta oma tunnetest blogis, mis? Algas see kõik paari nädala eest. Siis nad arvasid, et mulle meeldib Cyle. Kui armas. Kuna noh, teate küll, tema on ju meil see Don Juan, eks ole.

Hui ta hakkabki mulle meeldima. Kuid siis otsustas Zack õli tulle valada (kui nad vaikselt vait jääma hakkasid) ning pakkus tänases prantsas välja, et see on Jason. Nagu ma Cassie ja Michelle'i jutust aru sain, argumenteeris ta seda täiesti valede, kuid teiste jaoks usutavate argumentidega.

Nii et siin ma nüüd olen, 9.a klassi kuulus Caroline Forbz, kes on armunud Jason Lockwoodi.
Tegelikult ei saanud ma üldse arugi, miks neil seda vaja arutada on. No meeldib ta mulle ja siis? Paljud käivad meil koolis, nendest ju ei räägita?
Võib-olla oli asi siiski mu blogis. Või selles, et kõlakat pole ammu olnud, nagu Chantal oli öelnud. *

"Teate, mis?" laususin ma, kui olin "ärganud" oma mõtetest. Nende pead jõnksatasid kiiresti minu poole. "Kui nad tahavad kõlakat, palun väga - rääkigu. Ning meie mängime lihtsalt kaasa."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar