Wow. See tüdruk reaalselt hämmastab mind. Ma arvasin, et ta vihastab või vähemalt kurvastab, kuid ei. Kõik pmst lahkavad tema isiklikku elu ja tal on lihtsalt suva. Või vähemalt seda ta näitab. Aga ikkagist. Ta on tugevam, kui ma arvasin. Tahaks ma ka nii tugev olla.
Jajaa, tean küll, mida te ütlete. Et ma olengi tugev. Füüsiliselt - jah. Aga vaimselt? Noh .. tõenäoliselt ka. Võib-olla tugevam kui keskmine inimene. Emotsioonide kontrollimine vajab ka tugevust. Kuid siin on veidi teine asi. Emotsioonid on ka muidugi mängus, kuid pigem on see tunnete asi. Ning antud juhul...
Kui ma esimest korda kuulsin, kuidas nad kõik arutavad Caro isiklikku elu (ta ise oli parajasti Cassie ja Chantaliga kuskil eemal), sain ma kahtlaselt pahaseks. Selles suhtes, et mulle niigi ei meeldinud igasugused kõlakad ja mind pahandas, kui keegi neid levitama hakkas, kuid siin oli midagi muud. Ma tahtsin nad kõik vaikima sundida. Kust nad said selle loa tema elu arutada?
Ma tundsin taas, et see oli see kaitseinstinkt, millest olin varem mõelnud. Aga miks? Ma ei saanud ju .. ei, ei saanud. Endiselt seesama teema. Caro meeldis mulle, jah, kuid ma teadsin, et ei olnud temasse armunud. Või kas ei olnud?
Etteruttavalt öeldes ma ei saanudki aru, kust ja millal see piir läks. Aga seda ma teadsin, et ma pidin teesklema. Kaua teesklema. Tol hetkel ei olnud mul loomulikult õrna aimugi, kuhu me sellega kõik välja jõuame.
Ning eriti pahandas mind see, kui ma kuulsin, mida Zack rääkis. Kas ma tõesti ütlesin "pahandas"? Mm... Kui ma varem mõtlesin lihtsalt inimeste vaikimasundimisele, siis ma mõtlesin neid summutada sõnadega. Zacki puhul aga .. ütleme nii, et ma tahtsin ta kõigepealt maha koksata, siis maha matta ja kui võimalik, siis mingid elajad sinnasamasse mullahunnikusse lasta, et nad ta laiba .. Oh, vabandust, õudusfilmid hakkasid liiga pähe.
See ajas mu täiesti kettasse, et ta võis üldse midagi sellist teha. Jah, ta oli tundetu ja südametu, kuid endiselt - milleks? Tegelikult oli vastus kerge - oli vaja kiiret populaarsust saada ning sarnane kõlakas oli selle jaoks kindel variant.
Kuhu ma varem jäingi? Ah jaa. See tüdruk oli tugev. Tahaks ma teada, mis talle selle tugevuse andis. Ta näib õrn väljast, kuid on tugev seest. Mitte iga inimene ei ole niisama heast peast nii tugev, et sellistele asjadele mitte reageerida või teha seda nullilähedaselt.
Inimesed, kellele meeldib tähelepanu, oleksid sellist olukorda kindlasti nautinud ning sellest igal võimalusel juttu teinud. Caro aga ignoreeris, kui keegi seda otse tema kõrval arutas ning kui keegi tuli tema juurde seda mainima, vastas ta piisavalt teravalt, infot välja andmata.
Teravat keelt oli ta vist Michalt õppinud...
Iga päev ma tegin temaga msnis - irl oleks liiga ohtlik olnud - vaikselt juttu, et proovida teada saada tema hetkeseisu. Ta tundus selle kõigega päris kergesti hakkama saavat, kuigi lõpuks väsitas see ta muidugi ära. Ning need vestlused olid heaks ka selleks, et me üksteist paremini tundma õpiks.
***
Caro
OMG, tõepoolest. Kuidas nad sellest juba ära ei väsi? Nagu kolm nädalat jändanud juba, võiks ju lõpetama hakata... Ah, õigus jah, neil on vaja ikka kõik kandidaadid üle kontrollida, analüüsida ja arutada.
Mitte et kandidaate oleks vahepeal juurde tulnud, suured tänud. Kuid kõik endiselt mõtlesid, kumb see siiski olla saab - kas Cyle või Jason, kas Jason või Cyle? Cyle'i pooltargumendid olid, nagu arvata võikski, et ta on "kuum" (tegelikult ta oligi, kuid ma ei olnud huvitatud), populaarne ning kõik tüdrukud peaksid väidetavalt temasse armuma. Jasonit toetas Zacki teooria ning aitas kaasa ka tema müstilisus, sest niipalju, kuid nad mind pooleteise aasta jooksul tundma olid õppinud, müstilisus mulle meeldis.
Mida iganes.
Positiivne asi kõige selle juures? Tema vaatas mind pidevalt ja rääkis minuga. Msnis, aga ikkagist. Nagu ma aru sain, oli see väike "maskeering", et õli tulle rohkem mitte kallata.
Chantali arvates proovis ta kindlaks teha, kas minuga ikka on kõik okei. Et ta teab tõde - see oli see, milles ma kord kahtlesin ja siis jälle kindel olin - ning muretseb mu pärast.
Ma ei teadnud seda. Jason oli lihtsalt nii .. teistsugune ning ma ei osanud temast kunagi midagi arvata, kuigi Chan väitis, et teda on kerge analüüsida - hea on selliseid sõbrannasid omada, mis? Igatahes, minu jaoks see kerge polnud. Ning ma ei teadnud üldsegi, mis sellel poisil - Cassie väljend - meeles mõlkus. Ma ei teadnud, kas ma meeldin talle, kas ta tunneb midagi mu vastu. Kuid üks oli ilmselge - isegi, kui tal romantilised tunded mu vastu puudusid, oli temas midagi kaitsvat. Muidu ta ju ei räägiks minuga iga päev, eks?
Teate, mis kõige naljakam on? See, et ma arutasin poisiga, kelle vastu tunnen midagi, seda, mida ma tunnen. Ehk põhimõtteliselt ma räägin talle, kuidas see kõik on, ja ta teeb näo, nagu ei teaks, et see on tema. Küsimärgi all, aga 60% minust arvab, et ta siiski teab.
Ta küsis mult, miks ma selle blogi tegin, ning ma vastasin, et tahtsin, et see inimene teaks, kuid ei julgenud otse öelda. Ta ütles, et kui see on mingi suvakas, siis ei tasugi otse öelda, kuna - väidetavalt ta teab seda oma kogemusest, tahaks ma sellest lähemalt kuulda - see ehmatab. Ma ütlesin talle, et see ei ole suvakas. Ning siis ta ütleb vastuolulise lause: "Arvata ongi ju. Sa ei jätaks märki maha, kui see olnuks suvakas," Ma ei tea...
Ma küsin talt tema oletusi ja ta vastab, et ei avalda; kuid kui ma ütlesin, et keegi ei saa teada, kes see on, kuni ma ise ei ütle, vastas ta: "You never know,", mis tekitas taaskord tunde, et ta teab.
Kuid see on nii imelik... Kuidas ta saab seda minuga arutada seda, kui ta teab? Ma mõtlen, et ütleks siis midagi omalt poolt või midagi .. äkki ta tahab, et ma talle seda otse ütleks, tõestamaks tema oletusi? Mm...
Veel oli huvitav see, kui ma ütlesin talle, et ikka ei saa aru, miks kõik Cyle'i pakkusid, vastas ta geniaalselt: "Kõik võtavad lihtsalt ilusa poisi ja pakuvad teda," Oh, poiss, kui sa vaid teaksid, mida ma sinust mõtlen .. Cyle kahvatub su kõrval.
***
Kuid see kõik lõppes üllatavalt kiiresti. Zackil said argumendid otsa ja asi vajus unarusse. Lõpp oli umbes selline, et David küsis minult reedel (Cassie oli ka minuga tol hetkel): "No räägi nüüd, kes see salapärane õnnelik on siis?"
Mu näos valitses korraks viha, kuid see oli vaid korraks, sest ma tuletasin endale meelde, et ise olin nõus kaasa mängima. Mulle isegi meeldis see mingis mõttes.
"Miks sa üldse arvad, et seal on keegi?" Kallutasin pea mõtlikult viltu, esitades talle väljakutse.
"Mis mõttes? Keegi kindlasti on. Miks sa muidu sinna igasuguseid selliseid asju kirjutaksid?"
"Äkki see on see, mida ma tahan tunda? Või mis sa arvad?"
Cassie oli Davidi selja taga ning tõstis oma pöidlad, näidates minu näitemängu truudust.
Jess, vähemalt natuke ma oskan teeselda. Ma ei ole kindel, millised on selles lauses sarkasmi ja tõelisuse proportsioonid.
"Ee..." Nagu arvata oligi, jooksis Davidi pisike aju argumentidest välja.
Muidugi, kullake, pole ju Zacki, kes neid ette ära laoks. "No vot. Igatahes, seal on kirjas lihtsalt minu unistused, kui teid kõiki nii väga huvitab. Võid kõigile edasi öelda. Ning poleks pidanud Jasonit siia sisse tooma..." Vakatasin poole lause pealt, kuid David ei paistnud seda märkavat - ta seedis endiselt mu esimest kolme lauset.
"Ega's midagi, ma lähen," Tegin Cassie'le peaga liigutuse, et ootan teda väljas, kuna mul oli vaja kiiresti värsket õhku vaja saada. Nimelt oli see juba aeg, kui pelgalt Jasoni nime mainimine tekitas üle mu keha kuumalaine. Raske oli, jah.
Kui Cassie välja jõudis, kiitis ta esiteks heaks minu argumendid, mis tema arust ületasid lõpuks ometi Zacki omad, ning lisas: "Kui sa ära lahkusid, otsustasin ma Davidi käest küsida, kes tema arvates siis oli see "salapärane". Alguses ta ikka jäi ikka Cyle'i juurde, kuid siis ma küsisin talt otse: 'Oleks sa tahtnud ise olla?' ja ta pooltõsiselt vastas: 'Jah,'. Suudad sa seda ette kujutada?"
"Haha, hui ta ütleski seda,"
"Täiesti tõsiselt räägin .. Mis sa arvad, kas see on ikka see, et nad-" nad = "populaarne kamp" "-vallatlevad nendega, kes kergesti kätte annavad, kuid on tegelikult armunud .. meiesugustesse? Tead küll, sellised enam-vähem korralikud ja hästiõppivad,"
Sain tema mõttekäigust täiesti hästi aru, kuna mõtlesin tihti ise sellest. "Ma usun küll, Cassie. Isegi mängurid tahavad kunagi tõelisi tundeid tunda, mitte kogu aeg naudingut saada,"
"Aga .. kuidas teil siis läheb?"
Blogi-skandaali tõttu polnud tüdrukud viimasel ajal meie kohta uurinud ning ma ei käinudki peale, kuna ei tahtnud pealetükkiv olla.
"Meil .. kuidas meil siis ikka läheb. Vaikselt läheb. Teda paistis viimaste nädalate teema väga huvitavat. Me arutasime seda iga päev,"
"Oot, mis asja? Sellega, kes sulle meeldib, sellest, kes sulle meeldib ja mida sa tunned?"
"Midagi sinnakanti. Ning vaatamata sellele, et me kõik arvame, et ta siiski teab, tegi ta tol ajal näo, nagu ei teaks üldsegi, kellest ma kirjutasin,"
"Oh, sõbranna .. küll sa ikka oskasid endale erikummalise poisi valida,"
Ning see poiss oli eriline nii minevikus kui ka praegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar