"HEEI. Mul on just sind vaja. Kas meil bio referaadi tegemiseks juhiseid on antud? Ja mis muidu
uudist? Kedagi ei olnud täna msnis. Ma juba arvasin, et midagi on juhtunud. Näiteks sa oled muutnud enda plaane selles osas, et millal teadküllkellega rääkida, ja läksid temaga rääkima. Sest teda ka polnud sees."
Veidi segane, kas pole? See oli Chantal. Nagu ma ütlesingi, oli tal alati palju olümpiaade ja muid asju ning ta võis ilma jääda päris huvitavatest asjadest. Jah, antud juhul, bio referaat ei olnud huvitav. Aga kui segaseks jääb see "oled muutnud enda plaane selles osas, millal teadküllkellega rääkida, ja läksid temaga rääkima", siis ma vastan meeleldi.
Asi oli siis nii, et viimasel ajal olin ma tihti mõelnud sellele, mida peaksin tegema Jasoni suhtes. Et okei, oletame, et ta teab. Aga miks ta vaikib siis? Ootab, et mina talle midagi ütleksin? Ning seda ma kavatsesingi teha. Sest kui Chan ütles: "Ta teab küll, et sa meeldid talle, aga mingil põhjusel (ta ei ole valmis või mis iganes) ta ei taha midagi praegu veel vähemalt,", siis ma mõtlesin, et pean kindlalt teadma. Nii et praegu käis asi selle ümber, millal ja kuidas ma seda tegema peaksin.
"Esiteks, jah, muidugi olime me Jasoniga kohtingul. Ja teised vaatasid pealt, eks ole. (jaa-jaa, Caro, looda edasi),"
"Pole paha, pole paha,"
"Teiseks, toon bio vihiku homme ja kirjutad maha,"
"Ohh .. see on tõesti nii pikk?"
"Ei, ma lihtsalt ei viitsi kirjutada,"
"Okei, see lohutab,"
"Muuseas. Näed. Ta on sees ka praegu :D"
"Sellest ma rääkisingi. Ah, õigus. Temal ka ei ole biokava... Ma täiesti niisama mainin xD"
"Mhm,mhm... Okei, eks ma siis teen seda. Me polegi ammu rääkinud. Oh .. vabandust."
"Ah?"
"No tead küll. Et ma tema nimel skännin ja sina pead maha kirjutama :$"
"See on suht arusaadav, nii et ma ei saa pahandada. Ma olin see aasta, kui sind veel polnud, samasugune. Oo .. aitäh, et saatsid."
"Kui et ma juba tema jaoks seda skännin, siis jagan sinuga ka. Ja noh .. sa võid talle ka need saata,"
"Ei, ei. Parem sina :D"
"Um .. ma ei ole kindel. See on a'la: 'Kust sa seda tead?' 'Chantali käest,' 'Ee, okei, ja miks ta äkki seda ütlema pidi?'"
"'Sest ta arvas, et sul võib seda vaja minna.' See on praegu puhtast südamest tegutsemine ka .. osaliselt :D Ma arvan, et sa peaksid vajadusel seda lauset kasutama. Ausalt ka."
"Ee .. okei?"
"Jah, sa ei saa vist suht pihta. Okei. Tegelikult on asi nii, et viimane kord, kui me rääkisime, ütles ta, et ta sooviks, et ma ei mõjutaks midagi. Ma siis proovingi mitte mõjutada .. eriti :D Ainult vahepeal julgustan sind või jagan vajalikku infot jne. Aga ÄRA talle seda .. praegu .. ütle."
* Vahepealne kommentaar: Chantal "peksis" minult välja Jasoni msni ning hakkas temaga msnis rääkima (minust, teadagi). Ma sain sellest küll üsna varsti teada. See oli muidugi ka omapärane seiklus.
Et mulle väga meeldib, kui Jason ise vestlusi alustab (mida ta pole viimasel ajal peaaegu üldse teinud), olin ma väga õnnelik, kui ta mulle äkki "hei" kirjutas (ei tea, kuhu küll tema "(h)ommik jäi). Ning siis sekundi pärast "räägi" ja ma olin täiesti WTF?
Kaebasin Chantalile kohe ning siis Chan tunnistaski üles, et ta veidi "vestleb" Jasoniga ning kuidas ta Jasonile hetk tagasi mainis, et ma tahan temaga rääkida - sest ma käisin Chanile väga pinda sellega, kuidas ma igatsen temaga rääkimist-, ja siis Jason otsustas, et ma muidugi tean kõigest ja .. jah, tore, eks ole? *
"Ma ei saa endiselt midagi aru,"
"Okei. Ma suhteliselt samuti. Mul pole õrna aimugi, mida ta tahab. Tal on mingid kaks teemat, sellest sain ma aru. Esimene on see, et mitte keegi ei tohi mitte midagi teada saada. Teine see, et las kõik läheb nii, nagu minema peab. Millest ma sain aru, et ta ei taha, et ma midagi mõjutaksin. See võis olla ka viisakas võimalus öelda "jäta mind/meid rahule". Aga ma parem ei käi talle pinda. Nii igaks juhuks. EGA mõjuta midagi."
"Em .. okei. Millest te rääkisite, kui ta sulle ütles seda?"
"Sinust muidugi. Nii raske arvata? Ma ütlesin. Ta teab palju rohkem, kui sa arvad,"
"See oligi siis see, mida sa eile mainisid, aga ei tohtinud rääkida?"
"Pmst. Aga noh, paistab, et ma eriti ei oska selle koha pealt vaikida. Ära talle ütle, eks?"
"Ei, muidugi ma kohe kirjutan talle ja ütlen: 'Kas tead? Chan rääkis mulle midagi väga huvitavat,' No eks ole."
"Tegelt ka. Ta teab väga palju. Ning me oleme sinust ja sellest, et ta sulle meeldib, rääkinud. Ta teadis seda juba enne,"
"Enne? Kui enne?"
"Enne, kui ma temaga rääkisin."
"Tohoh,"
"Ma ei ütleks. Seda on suht .. näha :D"
"Jah, täpselt. Aga seda et .. on ta küsinud näiteks, miks ma tema bussiga sõitnud olen?" Minu merehullust mäletate? No vot, mere poole sai ainult Jasoni bussiga :D No olgu-olgu, niigi näete mind läbi. Tegelikult oli veel 2 bussi, aga 'teatud põhjustel' sõitsin ma ainult selle kindla omaga.
"Ei, ei ole. Ma küsisin hoopis, mida ta mõtles, kui sind sama bussi peal nägi. Ning ta ei saaks küsida. Ma arvan, et sa meeldid talle küll, aga ta ei taha seda mitte kellelegi välja näidata. Kui ta küsiks, oleks see huvi väljanäitamine."
"Tundub loogiline. Ja mis ta vastas?"
"'Mõtlesin, et kaval mutt, endal sõitis oma buss just sisse', 'ma väga ei mäletagi, kus ta maha läks' ja 'aga ma olin enda mullis ka'. See tundus liigse protesteerimisena. Ta pingutas reaalselt üle. Mis jättis mulle mulje, et sa ikkagi meeldid talle .. aga see on puhtalt minu arvamus, eks ole?"
"Mutt? Tegelikult? Tänan, mu kallis. Ma löön su maha homme,"
"Ära üle pinguta :D Sa kahetseksid seda pärast,"
"Mjah .. pärast ise nutaksin haiglas ja lubaksin tema peksaandjale ise peksa anda. Aga suitsiid ei ole tore."
"Jah,"
"Aga mis ajast ta teab, mis bussiga ma käin?"
"Jah, see oli ka see kahtlane moment,"
"Veel midagi?"
"Tegelikult ma olen vist niigi palju rääkinud..."
"Palun-palun? Kui ma kutsikasilmi teen? Isegi, kui need mul välja ei tule?"
"Okei. Üks asi veel. Ma selgitasin talle, miks ma temaga räägin. Ütlesin, et tahan kõigest aidata. Ta ütles, et ta ei vaja mu abi praegu. Ehk kunagi hiljem. Ning see osa ei meeldinud mulle."
"Abi?"
"Mu esimene arvamus, et ta ütleb sulle 'ei' ja ma pean sind lohutama. Sellepärast see ei olnud hea. Aga teine oli hoopis kahtlane: et sa meeldid talle küll, aga ta ei taha sinuga praegu midagi. Et tahab hiljem ja ma pean teda aitama."
"Ärakasutaja!"
"Jamh .. aga seda ka, et tal kehtib põhimõte 'mida hiljem, seda parem'. Ära looda temalt seda 'esimest sammu'. See on muidugi kena, kui poiss teeb. Aga nad on nii kuradi isekad, et ei tee.
"Mnjaa, midagi sinnakanti. Davai, räägime veel mingi pool tundi, ma lähen siis muffineid küpsetama,"
Teate ju küll, et kui on sünnipäev, siis osad inimesed toovad kommi? Ma otsustasin nad üle trumbata ja tuua muffineid. Mina, vabandust :D
"Naah.Ma ei saagi neid maitsta :("
"Kus sa jälle oled? :("
"Tegelikult ma lihtsalt ei jõua ühiskonna tööks õppida. Aga ära seda kellelegi ütle,"
"Uh-oh. Ma pean ju jälle üksi istuma :/ Ja ok, ei ütle"
"No ei pea ju.."
"Jajaa, muidugi laseb ta enda kõrvale istuda,"
"Keegi ei tea, kuni sa proovinud pole :D"
"Nojah, ära ta mind sealt virutada ei saa. Põhiliselt, sest tüdrukuid ei lööda, ning siis muidugi see ka, et ta ei tohi mu tundeid riivata. Aga kuule, ma lähen neid küpsetama nüüd,"
"Ok, hiljem näeme-räägime,"
"Jepp,"
***
2 tunni pärast
"Oled sa seal?"
"Täiesti sõltub. Sest kui sa küpsetad 90 muffinit, siis on aeg-ajalt raske kohal olla,"
"ÜHEKSAKÜMMEND?! Mida sa nii paljudega teed?"
"Neid pidi algselt vähem tulema .. aga ma vist lisasin midagi liiga palju. Või siis ma proovin kellelegi liiga palju muljet avaldada oma kokandusoskustega,"
"Eem .. okei :D See on sinust .. huvitav. Sa võid mulle rääkida, mis esperanto töös oli,"
Aga et ma kirjutasin samal ajal: "Kuidas panna lehv just õige muffini peale?", siis kõik läks teistmoodi, kui oleks pidanud minema.
"Ma ei usu, et see võimalik on. Aga kui sa talle lihtsalt ilusa muffini annad, töötab see peaaegu sama hästi,"
"Pigem teeks sedamoodi. Üks kindel muffin (lehviga). Keegi hakkab võtma ja ma räuskan üle klassi: 'Tra sa näpid, see on Special!'"
"Südamega muffin, eks ole :D Või pane kiri tema muffini sisse. Kõik söövad vaikselt ja siis äkki: 'Aih!' 'Mis juhtus?' 'Ma lõikasin paberiga keelde,' 'MISASJA?!'"
"See MISASJA seal lõpus on päris hea :D Ta võiks mulle õnne soovida..."
"Ma proovin midagi .. oh, juba leidsin mooduse!"
"Räägi mulle ka!"
"Arvestades, et sa mulle esperantost ei rääkinud, küsin ma tema käest... Mainin ära ka, et ei saa sinu käest küsida, kuna sa küpsetad sünnipäevaks 90 muffinit,"
"Armas,"
"Halb külg on see, et ta ei vasta,"
"Tõepoolest. Polegi sellist möllureaktsiooni nagu: 'OMG!? 90 muffinit? Mida ma talle kingin?' Aga ta vastab küll kunagi. Tead ju teda."
"Näe, juba vastas."
"Noo?"
"Ta jättis selle osa kommenteerimata, nii et mu teooria peab paika. Mitte 100%. Aga nii 65?"
"See tundub hea olevat,"
"Seda ei ole palju, aga üle poole,"
"Mulle sobib :D Aga kle, dvj, ma lähen nüüd edasi küpsetama. Vaata, kas saad teda veel pinnida mingis osas ;)"
"Pinnimine on sinu teema. Aga dvj, näeb siis kunagi,"
| Tegelikult oli 90 muffinit siiski palju. Aga nagu järgmine päev näitas, töötasid need vägagi hästi. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar