SL #43: Romantikat?

"Ma .. uh, mis see on?"
Ta vaatas mulle ah-ole-nüüd-pilguga otsa. "Pakkumisi?"
Nihelesin diivanil ning tahtmatult isegi nõjatusin Jake'ist kaugemale.
"Lööd põnnama?" küsis ta, silmad kummaliselt pimeduses välkumas, toetas selja vastu tuge ja võttis lonksu.

Hammustasin huulde. "Ma .. lihtsalt ei..."
"Ah, ole nüüd, ma teen nalja," naeratas ta mulle oma säravat naeratust.
Naeratasin talle ebalevalt.

***

Jason

Kuna kõik Caro sõbrannad olid endiselt tantsuplatsil, ei arvanud ma, et ta oli kuskile uitama läinud. Ta ei oleks seda teinud, sest nad oleks teda otsima läinud. Järelikult läks ta tegema midagi sellist, mida nad toetasid.
Jake, kõlas mu peas. Oh ei, miks?

Kui ma tantsuplatsi pinevamalt jälgisin, avastasin, et ka eelmainitud kuju ei olnud seal, ometigi oli ta kõigile varem muljet avaldanud oma breikimisoskusega.
Eputis.

Kas Caroline võis Jake'iga kuskile minna? Jake oli küll mängur, aga...
Ja siis ma nägin liikumist "klubi" ülemisel korrusel. Tänu läätsedele nägin selgelt, et just need, keda ma nii hädasti otsisin, olidki seal.
Ning Jake sirutas Caroline'i poole purki...

Et nagu tõesti ilma kriminaalita ei saa, mis?
Kuid ma ei tohtinud teha midagi hullu. Pidin siiski tõdema, et Jake oli maffias suht hea ja vajalik osa, nii et ma ei tohtinud teda puudutada. Pealegi põhjustaks ta kõrvaldamine palju probleeme...

Okei, teeme midagi lihtsamat.
Oli vaja hankida Zacki telefon. Uskuge mind, antud olukorras oli see lihtsam, kui väikelapselt komm ära võtta.
Eriti arvestades tänapäeva väikelapsi...

Ja nagu kutsutud, ilmus äkki pingi juurde Zack. Tema olekust oli näha, et ta oli joonud ning tema käevangus oli keegi paralleelikatest. Zacki teises käes välkus ihaldatud IPhone.
Ugh, ülehinnatud.

Zack vajus mu kõrvale pingile, tõmmates blondi bimbo enda sülle.
Palun ärge öelge, et nad hakkavad... Tänks. Ma nii armastan teid.
Iseenesest polnud vaatepilt just teab kui hea, kuid see vabastas Zacki mõlemad käed, nii et ta telefon libises talle märkamatult mu kõrvale.

Ainult palu ja sulle antakse kõik.
Õnneks oli Zack piisavalt ametis, et mitte märgata, kuidas ma Jake'ile sõnumi saatsin - käskisin tal minna laeva kaugeimasse ossa ehk nii kaugele Carost kui võimalik -, selle telefonist kustutada jõudsin ja selle tagasi asetasin. Vaatasin üles ning enda rahulduseks nägin, kuidas Jake tõenäoliselt Carole seletada püüdis, et tal on nüüd vaja "asju ajada".
Täpselt nagu mina eelmine aasta, tuli mul meelde. Sa mu vaene tüdruk.

Mõne hetke pärast hüples Jake trepist alla - selle oma kahtlase hüpiksammuga, millega ta alati kõndis - ning kadus ustest välja.
Missioon täidetud. Tubli töö, Jason.

Ainult et kui ma üles vaatasin ja nägin Caroline'i mossitamas, küünarnukid põlvedele toetatud ja pea käte peal puhkamas, tundsin end siiski halvasti ja natuke ka süüdi. Ma ei tahtnud ometi, et ta kurb oleks selle pärast. Isegi kui ta ei teadnud, kui halb Jake talle oli.
Ja kes oled sa enda arust, et vaadata, kes on talle õige ja kes vale? Nagu sa ise oleks mingi pühak, kes talle kunagi haiget ei teeks. Unustasid juba ta näo, kui ta sind Analeigh'ga koridoris nägi?

Mul tuli ka masendus peale siis. Carole haigettegemine põhjustas seda alati. Pöörasin oma kurva naeratusega näo taas tüdruku poole ning märkasin, et ta ei istunud enam hoopiski üksi üleval, vaid kõndis hoopis trepist alla ning siis saalist välja.
Kui sa juba nii tõbras oled, et teed talle läbi teiste haiget, siis mine talle vähemalt järele, sosistas mu peas midagi, mis võis olla näiteks alateadvus või kaine mõistus. Ma ei ole kindel. Kuid ma olin kindel, et seekord oli tal õigus ka.

***

Caroline

Vastikud värdjad. Miks mulle alati löövad külge ja tahavad minuga olla vaid need, keda ma ei taha? Mis nuhtlus see on selline...
Ma vajasin kiiremas korras värsket õhku, kuigi, astudes öösse laevatekil, tundsin kananahka tekkimas, sest tuul merel oli siiski tugev.
Oleks pidanud vist jaki kaasa haarama... Ahh, vahet ei ole.

Ronisin pingile, sättides jalad enda alla ning vaatasin öötaevasse, kus minu suureks õnneks paistis täna täiskuu. Ma tean, et see on imelik, aga peale seda, kui ma vaatasin sarja "h2o - just add water", tekkis mul täiskuu - ja üldse kuu - kultus. See oli lihtsalt nii äge! Selline maagiline särav ketas pimedas öötaevas ja...

*

Kolmanda isiku vaatenurk


"Kas sa jälitad mind?" Nii tubli, Jason. See kõlas esiteks vaenulikult ja teiseks täieliku jamana ka veel.
Sa ei saa mind kohe kuidagi rahule jätta, jah? Segan sind nii ka?! "Tere sulle ka, Jason. Mida sa sellega öelda tahad?"
"No ma lihtsalt mõtlesin ka jalutama tulla ja sa just oled ka samas kohas ning..." Facepalm, Jason. Sa oled selline luuser lihtsalt.

"Oleks see paar päeva tagasi olnud, oleks vastus olnud tõenäoliselt või vist küll,"
Jason avas suu ning siis pani jälle kinni - nähtavasti ei oodanud ta Carolt sellist vastust. Kogudes end, esitas ta järgmise küsimuse: "Ja praegu?"
"Praegu on kõik muutunud,"

"Sa ei tundu just eriti entusiastlik olevat,"
"See on lihtsalt .. ah, unusta ära. Sa ei saaks aru,"
Poiss kortsutas kulmu. "Kas sa tegid seda meelega just?"
Caroline kergitas kulmu. "Meelega .. mida?"

"Sa tead küll," urises ta.
"Jason. On väga väike tõenäosus, et ma saan sinust tavaliseltki aru. Kui sa aga mingite vihjetega räägid, siis ma ei saa sust kaugeltki aru," Jasoni väga omapärane harjumus rääkida ääri-veeri ja mitte otse käis Carole tõsiselt pinda, eriti kui poiss proovis teeselda, et ta räägib selgelt.
"Kuidas sa siis teadsid, kuidas mind nii täpselt salvata?"

Muidugi ei saanud Caro endiselt midagi aru. Kuid ta ei kavatsenud seda talle öelda. Selle asemel kissitas tüdruk Jasoni poole silmi. "Võib-olla mu alateadvus lihtsalt teadis, kuidas end kaitsta. Mina siin ei ole sulle kunagi tahtnud haiget teha. Sina oled see, kes mind alati salvab,"
"Mida sina sellega öelda tahad?"

Caro turtsatas ja kehitasin õlgu. "No ma ei tea .. üks moment sa oled nii ideaalne ja siis oled sa jälle tagasi oma ma-ei-taha-sind-tunda-olekus. Paar päeva tagasi sa-" ta tasandas nii igaks juhuks häält, "kallistasid mind. Ja siis järgmisel päeval tegid sa taas nägu, et midagi pole kunagi olnud,"
"Ma olen sulle ju rääkinud, et ei saa sinuga inimeste seas suhelda,"

Tüdruk raputas pead. "Ja tahad teada, mida ma sellest arvan? J-A-M-A. See on kõige tobedam asi, mida ma kuulnud olen. See on nagu .. sa ei ole ju populaarne, miks sa peaksid sellest hoolima, kui keegi mind sinuga näeb? Nagu tegelt ka - mida iganes,"
"Sa ei saa aru, Caro,"

"Näed?! Sa ise ütled seda kogu aeg,"
Noormees vaatas tüdrukule poolkurjalt otsa, kuid ei öelnud midagi, nii et neiu jätkas: "Tead, me oleme tõesti väga erinevad. Ja meie peamine erinevus seisneb selles, et ma ei tee inimestele kunagi meelega haiget, sest ma hoolin nendest."

"Ma ei tee inimestele meelega haiget," Oh, kas tõesti?
Caro vaatas talle mitmetähenduslikult otsa. "Oled sa tõesti nii loll?" küsis ta, tundmata mingeidki süümepiinu.
"Mu arust on see praegu küll meelega,"

"Zackil oleks praegu ka rohkem südant,"
"Sa ei tea teda," urises Jason.
"Ega ma sind ka ei tea. Ma mõtlen, sa tead täpselt, mida ma su vastu tunnen. Ühel hetkel oled sa nii perfektne - räägid minuga, ajad mu naerma, teed mu õnnelikuks, olles armas ja hooliv ja .. kõike. Ning siis midagi juhtub. Justkui keegi vahetaks su ära. Sa vaatad mulle otsa ja sebid samal ajal Analeigh'd,"

"Ma ei sebi Analeigh'd,"
Caroline jõllitas teda ma-nii-usun-sind-pilguga. "Kindlasti mitte,"
"Ei, tegelt ka, Caro, mida helli? Tema on see, kes mul küljes ripub,"
"Ega ei tundu, et sa vastu oleks või midagi,"

"Kuule, ma ei saa talle lihtsalt öelda: 'Hei, jäta mind rahule', eks,"
Tüdruk pöörasin pilgu kaugusesse. "Minuga sa küll käitud nii. Ainult et sa isegi ei ütle otse, sa lihtsalt..." Ta raputas pead, nägemata mõtet jätkata. "Ma saan aru muidugi, et sa ei saa sundida oma südant, et ma sulle meeldima hakkaks, sest sa eelistad ennast mitte ohverdada teiste heaks. Ent ütle siis see vähemalt otse välja. Ugh, ma olen nii väsinud sellest,"

"Caroline..."
"No mida?"
"Hei, kuule, tegelt ka," Jason nõjatus tüdruku poole ning too unustas, kuidas hingata. Poiss vaatas talle sügavalt silma. "Mul on kahju, eks. Ma tõepoolest ei taha sulle haiget teha, aga vahel ei saa ma sinna midagi parata. Tähendab, jah, okei, see on tobe vabandus ning sa ei saa aru, kuidas see võimalik on .. Analeigh on kate. Ma ei taha, et..." Jason oleks äärepealt öelnud: "...Zack sulle haiget ei teeks,", kuid polnud kindel, kas see olnuks õige.

Sa pead talle seletama. Proovi vähemalt natukenegi tõtt rääkida. "Ühesõnaga .. ma ei saa sulle öelda, aga mõned inimesed, saades teada, et me suhtleme .. nad teeksid valesid järeldusi ja see oleks sulle ohtlik,"
"Kudapidi see ohtlik oleks?"
Jason raputas pead. "Seda on raske seletada. Lihtsalt usalda mind, eks,"

Caroline naeratas kurvalt ja saatis silmad merele.
Jason kõhkles hetke, kuid võttis end lõpuks kokku, võttis tüdrukul lõua alt kinni ja pööras ta nägu, et neiu talle otsa vaataks.
Poiss vaatas tema täidlaseid isuäratavaid huuli, kuid teadis, et kui ta praegu tüdrukut suudleb, ei suuda ta tagajärgedega hakkama saada. Ometi lubas ta oma huultel kergelt üle tüdruku põse libiseda.

Tüdruk tahtis pilgu ära pöörata, kuid poiss hoidis endiselt tema lõuast kinni, nii et ta ei suutnud oma põskede roosivärvi puna varjata.
"Kas sa usaldad mind?" küsis Jason sosinal ning tundis, et ka tema punastab.
"Jah,"

Ning kui tüdruk seda sositas ja poisile sügavalt silma vaatas, sai viimane aru, et ka tal on veel lootust saada päästetud.

***

Caroline, järgmine päev

Ta saatis mulle ühe oma pilkudest, millest mina sain aru järgmiselt. "Tüdruk, ma tahan näha seda, mis sa seal nüüd ostsid. Sul seljas,"
Mu jumal.
"Tundub, et keegi on üleskeeratud,"
"Mida?" poolkarjatasin ma šokeeritult.

Cassie itsitas. "Vaata teda. Tundub, nagu kavatseks ta su vägistada niipea, kui me laevale jõuame,"
Ning selle asemel, et rääkida Jasonist, kellega meil väike eye-rape toimus, rääkis ta hoopis Jake'ist.
Mu jumal, taaskord. Sellel tüübil oli väga .. mõrvarlik pilk. "WTF, Cassie? Kuidas sa saad rääkida minu vägistamisest nagu see oleks tühiasi?"
Ta naeris jälle. "Ära muretse, me ei lase tal seda teha. Kui sa ise ei taha seda..."

"Keegi ei tea,"
"Nii et see on küsimärgi all,"
"Ma ei tea, mida ma tema vastu tunnen. Mingit tüüpi sümpaatiat. Võib-olla,"
"Ja teine?" Ta saatis pilgu Jasonile ja vaatas siis kiiresti tagasi. "Kes meid, sind, täiega jõllitab?"

"5 minuti kanti juba," lisasin ma nii muuseas. Ma ei olnud ikka veel maininud kellelegi seda, mis toimus eelneval õhtul.
"Hmm .. huvitav. Nii et sul on nagu kaks crushi, kes mõlemad sind jõllitavad,"
"Äkki nad vahivad hoopis sind," pakkusin.
Ta saatis mulle jaa-kindel-see-pilgu.

"Okei, okei,"
"Nii et..."
"Ma tahtsin öelda, et ühte neist ma armastan, ja teine on crush,"
"Suurt vahet pole. Kui sa armastad teda, siis on ta ka crush. Kuigi..."

"..sa kahtled, kas ma tõepoolest armastan teda,"
"Mitte seda, aga .. tead küll. See on imelik,"
"Või lihtsalt ühepoolne armastus,"
"Sa oled kõige armastusväärseim inimene, keda ma tean, või kuidasiganes seda nimetatakse. Ma ei saa aru, kuidas sa endiselt saad temas nii kinni olla, kui ta on nii loll,"

"See on minu armastuslugu lihtsalt. Lisaks me ei tea..."
"..kas ta armastab sind vastu. Jajah .. ainult et..." jätsin meelega sõnad õhku rippuma.
Cassie praktiliselt et haaras mu käest. "Mida?"
"Lihtalt eile..."

"Jah, täpselt, eile. Üks hetk sa olid meiega, siis me saatsime su Jake'i juurde ning siis te olete kadunud. Kõik kolm. Threes..?"
"Oh god, Cas. Ma ei teeks midagi sellist," Ma ei hakanud talle mainima, et hetkeks, vaid hetkeks ma kaalusin seda. Hei, meil kõigil on vahel sellised mõtted, eks?
"Niisiis?" küsis ta õhinalt, pistes käe mu käevangu ning talutades aeglaselt meie grupi poole.

"Eile .. mm,"

***

Caro, eelmine õhtu

Mis toimub lihtsalt? See on nagu keegi oleks äkki kuulda võtnud mu palved ja soovid ning need täide viinud.
Jason oli äkitselt alla andnud - mitte nüüd kohe selles mõttes, eks - ning me jalutasime mööda tekki. See ei olnud päriselt romantiline jalutuskäik, aga .. jah, okei, tunnistan üles: see oli romantiline. Vähemalt minu jaoks.

Öö oli tähine ning me lihtsalt .. rääkisime. See oli nagu ta oleks äkitselt unustanud, et keegi võib meid näha või mida iganes ja lihtsalt teinud seda, mida tema tegelikult tahtis, mitte hoolides teiste arvamusest.

Me rääkisime ja ma olin taas õnnelik. Ma lootsin, et ma ei pea temas enam pettuma. Temas ei pidanudki.
Jason jäi äkki järsult seisma ning ma tõenäoliselt kuulsin teda urisemas. Kergelt. Suunasid silmad samuti sinna ja..

"Oh," ei suutnud ma ütlemata jätta, kuid ütlesin seda piisavalt vaikselt - või siis ta lihtsalt ei pannud tähele-, et Jason ei märkaks.
Teki teises osas ma nägin Jake'i ja kedagi paralleelklassist. Kergelt amelemas. Ma mõtlen, kui tüdruk on surutud vastu reelingut ja poiss talle väga lähedal, suudeldes ta kaela ja nii edasi, siis seda vist võib nimetada amelemiseks?

Sedasi mõtlesin ma hiljem. Tol momendil aga ei saanud ma midagi parata, isegi vaatamata mu eluarmastusele mu kõrval seismas - kõik, millest ma eales unistanud olin, kas pole? -, nähes neid kahte seal .. mu südamest käis läbi külm jutt. Väga külm. Jäine. Ja ma teadsin, et isegi kui ma armastasin Jasonit kogu oma olemasoluga, tõsi oli, et ka Jake tähendas mulle midagi.

Kuid ma ei saanud sellele keskenduda. Ma ei tohtinud kellelegi näidata, et see tähendas mulle midagi. Veel vähem oleks ma tahtnud, et Jake mind märganud oleks.
Nii et ma lihtsalt võtsin end kätte, vaatasin Jasonile otsa ja ütlesin: "Jalutame tagasi?"
Arvasin, et nägin ta näol mingit imelikku varjundit, kuid kui ta mulle otsa vaatas ja naeratas, leidsin, et võisin ka eksida. "Muidugi,"

***

Caroline, taas järgmine päev

"Me lõpetasime tähtede vaatamisega," laususin unistavalt ning mu silme eest läks uduseks, kui ma seda meenutasin. "Tead, seal tekkidel olid sellised pingitaolised asjad? Neil olid pleedid peal ja seal oli mõnus lamada ja tähti vaadata..."
Cassie naeratas. "Kui sa seda räägid, tekib tunne, et te olete juba koos ja see oli midagi pulmareisi sarnast,"

Turtsatasin. "Oh sind küll, Cas. Ma ju ütlesin sulle,"
"Ja ma leian ka, et see on jama, kas tead. Aga sa tead. Ma saan aru, et sa tõepoolest armastad teda. Lihtsalt see on nii imelik,"
"Ma tean. Kuid vahel me teemegi armastuse tõttu rumalaid asju, kas pole?"

(fotod)