25.10.12

SL #41: Uus algus? Kui, siis Caroline'i moodi

Ta oli külm. See, et Micha meid paari pani, oli suurepärane ja ma nii lootsin, et see parandab kõike. Ma mõtlen: hei, me alles olime tülis, kuid leppisime ära ja see olnuks suurepärane samm meie endise sõpruse poole.
Kuid ma eksisin.

Ta käitus minuga nagu .. uhh, nagu kooliaasta alguseski. Suhtles Analeigh'ga, ignoreeris tihtipeale mu kirjutisi msnis... Tantsu võttis ta justkui oleks see vaid töö, mis vajab ärategemist. Ja ei midagi muud.
Ainuke inimene, kellele see meeldis, oli Zack. Ilmselgelt. Ma nägin, kuidas ta saadab mulle rahulolevaid muigeid.
Ma vihkasin teda.

Kui me istusime bussi, sõitmaks Melbourne'i, tõttas Michelle kohe kohti võtma ja ta võttis need ekstra minu jaoks Jasoni lähedale. Ja mida tegi Jason? Tõusis ja istus bussi tagaosas Zacki kõrvale. Saatuse tahtel istus Analeigh kõrvalistmel, kui vahekäik välja arvata.

Idikas. Jason, ma mõtlen.
Ning siis, justkui tuletamaks meelde oma olemasolust, kuulsin kuskilt bussi tagaosast Analeigh naeru, kuid ma ei hakanud pead pöörama, sest teadsin niigi, mida seal näha võisin. Jason ja Ian istusid seal - Jason otsustas lihtsalt ümber mingi hetk. Ning Analeigh istus toolil nii, et ta jalad olid vahekäigus. Mitte et see midagi kriminaalset oleks - muidugi mitte, urisesin ma.
Muidugi see oli kõigest mu tobe armukadedus. Mulle meeldis ka nii istuda, aga .. aga ma ei istuks kunagi nii, kui Jason oleks teisel pool mind. Mis ei tähendanud, et Analeigh'd see huvitaks või et ta seda ei teeks.

Kuid tõsi oli, ma olin väsinud. Ma teadsin seda tunnet - see oli mul juba paar korda ka varem olnud. See, kui ma tundsin, et peaks lõpetama, peatuma.
See oli nagu .. jah, ma olin teda kaua oodanud - poolteist aastat -, kuid midagi tõsist ei toimunud, eks. Jason ei teinud endiselt ühtki katset mingigi suhte algatamiseks ning mul polnud võimalustki seda teha. Ma mõtlen .. ta teadis, mis ma temast arvan, mis ma tema vastu tunnen, kuid .. tundus, nagu ei hooliks ta sellest üldse.
See kõik tundus nii vana loona.

***

Seekord olin ühes kajutis Chantali, Edi ja Cassiega. Valmistusime vaikselt õhtuks, kuna üsna varsti pidi olema karaoke. Siis oli plaanis ära vaadata Eurovisioon ja minna klubisse.

"Mulle meeldib, et sa seekord mõtlesid asja korralikult läbi ja panid nii lühikese kleidi selga," kommenteeris Cassie, kui ma end peegli ees meikisin.
Nägin peeglist, kuidas Ed mu poole pilke saadab, ise Chantaliga üleval narivoodis redutades.

"Hei! See pole tema pärast, eks," pareeris ma, pannes korraks ripsmetuši peegliesisele, ning silusin kleiti.
Kleit oli türkiissinine, hõbedase vöökesega rinna all. Mulle meeldis see väga, kuigi ta oli üpriski lühike.. Üldiselt mulle meeldisid lühikesed asjad - ilmselgetel põhjustel, eks -, kuid seekord ei olnud see üldsegi Jasoni pärast.

"Jah, õigus. Me nii usume sind," lausus Chantal ning nad vahetasid kolmekesi mitmetähendusliku pilgu.
Võtsin huulepulga. "Aga mõelge korraks .. kui oleks keegi teine," laususin mõtlikult ja jälgisin nende reaktsiooni.
Nad vahetasid üksteisega arusaamatu pilgu.

"Mida sa sellega öelda tahad, Caro?" küsis Chan. "See ei oleks ju võimalik,"
Naeratasin ja kergitasin kulmu. "Arvad, et ma jään eluks ajaks tema külge?"
"Praegu tundub küll nii,"

Raputasin sarkastiliselt naeratades pead. "Unustage ära. Oled valmis, Cassie?"
Ilmselgelt Ed ja Chantal ei kavatsenudki ööklubisse minna, sest neil "poleks seal midagi teha". Ma ütlesin seepeale, et me jõuame kahe paiku kajutisse ja selleks ajaks peavad nad olema ühel pool.
Haha.

Väljusime Cassie'ga kajutist ja hakkasime karaokebaari poole liikuma. Me ei kiirustanud, kuna aega veel oli.

"Kuule, mida see seal nüüd tähendama pidi?" küsis Cassie, kui me juba põhimõtteliselt baari juures olime.
Saatsin silmadega õpetajad, kes meiega kaasa olid tulnud - läksime nimelt kogu lennuga, nii et neid oli piisavalt. Kaisutasin end, kuna polnud harjunud, et nad mind just nii alasti näeksid. Mitte et ma alasti oleksin olnud .. aga no saate aru küll.

Aga kui nad olid mööda läinud ja inimesi ümber vähemaks jäänud ning ma lõpuks Cassie'le tõsiselt otsa vaatasin, ei suutnud ma ennast tagasi hoida. Ma rääkisin talle kõik ära.
Kuidas ma viimasel ajal end tundsin. Mida ma Jasonist arvasin. Ja .. ma rääkisin talle Jake'ist.

Kui ma vait jäin, kergitas ta korraks kulmu, ja ma mõtlesin, ega ma liiale ei läinud. Kuid kui ma pead pöörasin, sain aru, et asi oli pelgalt selles, et baari poole tulid Analeigh ja Jason. Analeigh kekseldes ja Jason mulle altkulmu pilke saates.
Ma ei tea miks, aga kui nad meist möödudes, siis läks Analeigh meie vahelt - dafuq?! -, Jason aga meie tagant.

Cassie muigas selle peale ja sosistas: "Ikka tagantvaadet tahab,"
Saatsin talle jaa-seda-kindlasti pilgu ning ta muutus tõsiseks.
"Kui sa teda nüüd ära ei võta, ei ole sa õige naine,"

Tegin suured silmad ja mu irve levis üle kogu näo. "Tõesti?"
"Ma mõtlen .. vaata teda. Ta on nagu mingi kuradima Kreeka jumal maa peal. Käib megaseksikalt riides ja tema keha .. mm," Ta tõmbas keelega üle huulte, tehes asja arusaadavamaks. Nagu ma juba ei teaks, eks ole. "Ära nüüd valesti aru saa. Ma ei ole temast päris sedavõrd huvitatud. Ta on lihtsalt keegi, keda halval päeval vaadata. Või noh, jah, heal päeval ka," Ta muigas laialt.

"Jajah, tõsijutt,"
Ta tasandas häält. "Jasonist aga.. Noh, jah, muidugi sa oled tema küljes kaua rippunud .. aga vaata, sul on tõepoolest õigus: ta pole mitte mingitki jõupingutust teinud viimasel ajal, et näidata, et ta endiselt hoolib. Tõepoolest tundub, nagu ta ei hooliks. Ta on muidugi hea inimene, jah. Aga, vabandust küll, ta käitub nagu asshole,"

Kehitasin nõustudes vaid õlgu.
"Aga tead sa mis? Aitab sellest. Sa võtad ta ära. Kui ta sind selles kleidis näeb, ei tohiks see nüüd nii raske ka olla. Lähme," Tüdruk võttis mu käest ja tiris baari sisse.
Silmasime kohe meie omasid ning läksime sinna.

"Kas sa tahaksid minuga laulma tulla?" pöördus Analeigh kohe ja vaatas mulle särava naeratusega otsa.
Whoa, whoa, whoa. Muigasin. "Ma ei oska laulda,"
Ta lõi käega. "Oh, ole nüüd, see ei saa nii hull olla,"

Äkki ma hindab teda üle? Äkki ta ongi kõigiga liiga sõbralik? Kallutasin mõtlikult pead. "No ma ei tea.."
Tõsi oli, et ma tahtsin täiega karaokes laulda, aga kurb tõsiasi seisnes selles, et mul polnud üldsegi lauluhäält.
Tõmbasin siiski bukleti sõnadega enda poole ja hakkasin lappama.

"Oh, c'mon, ainuke lugu, mida ma kaasa laulda oskaks, oleks 'Barbie girl'," vaatasin Analeigh'le naeratades otsa.
Ta naeris kõlavalt, kuid mitte halvustavalt. "Okei. Ma lähen siis vaatan, kas me saame laulda," Ta tatsas kuskile minema ning me jäime veidi vaikusesse.
Vaatasin ripsmete alt Jasoni poole, kuid pöörasin pilgu kohe ära, kui leidsin ka teda end vaatamast.

Mõne aja pärast tuli Analeigh kurvalt tagasi ja teatas, et karaoke aeg sai juba läbi. Otsustasime siis, et lähme vaatame Eurovisiooni ning tuleme tunni aja pärast kõik klubisse tantsima.

***

"Oh, ole nüüd, Cassie, isegi minul võttis meigi tegemine vähem aega," kõõlusin kannatamatult uksevahes.
"No me pole ka valmis veel," lausus Michelle vastaskajutist. Ta oli ühes kajutis Annetté, Kelley ja Leaga. Nad panid end ka valmis.
"Uuh," hingasin pahinal välja.

Kuid siis unustasin ma oma kannatamatuse ja pistsin käe hoopis juustesse, et soengut korrastada, sest meie koridori pööras Jake. "Meie koridori", sest imelikul kombel saime me oma kaks kajutit just siin, samal ajal kui kõik teised olid hoopiski teises kohas.

See panigi mu imestama, et mida ta siin üldse tegi, kui kõik teised olid mujal. Jake läks minust mööda ning ma sulgesin silmad, nautides tema odekolonni lõhna.
"Pmst meil on 15 minutit alguseni aega," alustasin ma ning kõndisin veidi koridoris ringi. "Kuigi, kui arvestada aega, mis teil läheb enda valmisseadmiseks, ei jõua me tõenäoliselt ka tunni aja pärast sinna,"

"Oh, ole nüüd, Caro," Cassie vaatas mulle teravalt otsa ning pöördus taas oma meigi poole.
Tema terav pilk ei olnud muidugi midagi võrreldes Michelle'i omaga. Kuigi seda teravaks nimetada on muidugi juba pehmelt öelda.
Ohkasin nende viivitamise peale ja toetasin vastu seina.

Veetsin sedasi oma viis minutit, pööramata õigupoolest tüdrukutele tähelepanu, kuni äkki avastasin, et nad kõik jõllitavad mind salakavalate nägudega.
"Mis on?" küsisin, kissitades silmi.
Ja siis kuulsin ma selja tagant köhatust.

Oota üks hetk, kas mu selja taga mitte sein ei olnud?
Hetke pärast langesid mu taljele kellegi käed ja ma jäin paigale kui kivikuju. Kui ma lõpuks julgesin end ümber pöörata, avastasin, et ma olin just teinud püstijalu sületantsu Jake Evansile.

(A/N: fotod)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar