15.05.12

MOA #19: Segased armulood

Ma ei tea, kuidas teil on, aga minul on traditsioon. Kui ma külastan mingit linna, pean ma kindlasti sealt midagi saama. Ning et Melbourne on Austraalias üks neist linnadest, mida nimetatakse šopingukeskusteks .. siis jah, meie järgmine päev koosnes sellest, et kogu meie klass käis poode rüüstamas.

Sest isegi kui ma armastasin oma väikest Orbostit, siis seal polnud näiteks sellist (mulle) megavajalikku poodi nagu H&M. See oli muidugi meie põhimagnet.

"Eino ma ei tea," Micha piilus taaskord läbi mu kardina minu poole. "Mis sa arvad sellest?"
Ta astus oma kabiinist välja ning keerutas mu ees päris kenas ebamäärast värvi - roosakasbeež? - kroogitud allosaga kleidis.
Prunditasin mõtiskledes huuli. Kleidi kahtlasest värvusest hoolimata meeldis kleit mulle väga ning pealegi sobis Michale hästi. "Mulle see meeldib,"

"Mulle samuti," Ta pööras end peegli poole. "Aga 20 dollarit! Ma ei teagi..." Ning siis ta vakatas, sest nägi vahekäigust Craigi.
Hammustasin huulde, et poiss ei näeks mu laia irvet. Micha võis ju suhete osas olla diskreetsem - kui see just teda puudutas -, kuid see oli ilmselge, et ta oli Craigi kiindunud .. väga.

Ta lipsas kabiini tagasi ning ma tegin sama, kuid enne jõudsin vaadata Craigi poole, kes kuidagi kahtlaselt muigas. Ma küll ei teadnud, mida see võis täpselt tähendada, kuid oletasin, et talle meeldis see kleit. Või pigem Micha selles kleidis. Või lihtsalt Micha. Üleüldse.

"Micha, kallis," Sikutasin kardinat veidi kõrvale ning nägin peeglist Micha õnnelikku nägu.
Paistab, et Craig ei ole ainuke. Kuidas nad küll kokku viia? "Sa pead selle kleidi ostma,"
Ta kergitas kulmu. "Misjaoks?" küsis ta, kuigi mõttes oli ta valiku juba ära teinud.

Muigasin. "Sest kellelegi see meeldib," Ning ma lipsasin enda kabiini tagasi enne kui tüdruk mulle midagi vastata jõudis.
Küll meil on ikka huvitavad käitumismaneerid üksteise "poistega" käitumise suhtes.
See oli tõsi. Me kõik osalesime aktiivselt üksteise suhteloomistes, see oli väga huvitav protsess.

"Micha?" õhkasin ma, kui olin järjekordse kleidi selga pannud. "Ütle, kas see..." Ma ei jõudnud lõpetada, sest Micha oli juba kardina kõrvale tõmmanud ning ahmis õhku.
"Whoa, see näeb su seljas välja nagu valatult. Sa ju ikka tead, et sa pead selle saama, kas pole?"

Kleit oli tõepoolest väga nägus. Maonahaimitatsioon sobis oivaliselt kokku suurte rüüsidega, kleit paljastas pool selga ning abaluid "ühendas" omavahel koketne paelake.
"Ja mõtle vaid - 15 dollarit! Ma oleks võinud selle eest terve varanduse ka anda,"
"Veab sul," sõnas Micha naeratusega. Siis läks ta tagasi oma kabiini ning lausus: "Ma arvan, et ma siiski ostan selle. 20 dollarit ei ole nii palju," Oletasin, et ta naeratas samal ajal laialt, mõeldes ühele kindlale inimesele. Ega ma temast eriti maha ei jäänud.

Umbes poole tunni pärast olime oma paaritunnise šopingutuuri lõpetanud, kusjuures mu suurepärasele kleidile lisandus must-roosa tuunika õlgu paljastav tuunika, must, suurte roosade kividega ja pärlitega käevõru ning et mulle väga meeldis Idamaade kultuur, siis ka indiapärane käevõru. Nagu te aru võite saada, meeldivad mulle väga igasugused aksessuaarid.

Ning kui ma poest kahe kotiga väljusin, seekord Cassie'ga, kuna ma olin vahepeal tema juurde Jam Factory'sse läinud - peale sms'i "sa lihtsalt pead nende minisid nägema", kus ta mõtles nii kleite kui ka seelikuid -, ootas mind eest väike üllatus. Ning oojaa, ta arvas, et kui me juba eelmine õhtu Jasoniga veits juttu ajasime, siis minu tänane riietevalik peaks ta üldse minestama panema. Mina siis ütlesin talle, et loodame, et Jason näkkab selle peale enne, kui mingi purupurjus turist.

Aga vabandust mõtete eemaletriivimise pärast. Hakkasin üllatusest rääkima ja .. tegelikult jõudsin selleni isegi välja. Tähendab, kui me Cassie'ga poest väljusime, päikeseprillid lõõmava päikese eest kaitseks ees, liikusid mu silmad juba automaatselt Jasoni peale, kuigi ta oli meie grupi - nende, kes olid juba oma ostutuurid lõpetanud ning ootasid giidi - keskosas, ning ma pidin ise sinnasamasse minestama, sest tema silmad .. ta vaatas kordamööda mu kotti ja seejärel mind ning kui tema silmad minu omadega kontakti tegid - pigem minu omad tema omadega, sest mu päikeseprillid olid piisavalt tumedad, et ta ei näeks mind teda jõllitamas -, siis oli neis midagi säärase sõnumi taolist: "Tüdruk, ma tahan näha, mida sa seal ostsid. Sinu seljas,"

Mu jumal.
"Kas teil toimub väga hull eye-rape praegu?" küsis Cassie itsitades, kuigi ta vaatas hoopiski teisele poole. Oletan, et see oli lihtsalt katteks.
"Sa ei kujuta ettegi," naeratasin Jasonile oma säravat naeratust, kuigi vaevalt ta selle ära tabas, sest ta ei saanud ju ometi teada, et ma teda pidevalt läbi oma tumedate prilliklaaside jõllitasin.

***

Jason

"Whoa, see näeb su seljas välja nagu valatult. Sa ju ikka tead, et sa pead selle saama, kas pole?" kuulsin Micha häält sealpoolt, kust Craig äsja tuli, ning et olin tüdrukut näinud enne Caroga sellesse poodi tulemas, järeldasin, et see käis tüdruku kohta.
Mul tekkis kohutav tahtmine näha seda tema seljas, mis iganes see ka polnud, kas või aluspesu. Okei, see oli veidi perversne. Vabandust mu mõtete pärast.

Nägin Craigi pingil istumas, pea käte vahel, ning kuigi mul oli plaanis samuti poes ringi vaadata, otsustasin tema juurde minna ning küsida, mis lahti on, kuna ta oli üks vähestest, keda ma võiksin käsitleda sõbrana. Pealegi hoidis see mind selle eest, et ma oleks riietuskabiinide juurde läinud, lootuses "kogemata" Carot näha.

"Jou, mees, mis viga?" küsisin, potsatades tema kõrvale.
"Ah, see oled sina," Ta toetas selja vastu riiulit. "Ei, ma siin niisama,"
"Tüdrukutemured?" küsisin, kuigi ma ei olnud inimene, kes ennast tavaliselt teiste suhetesse segaks. Kuid vahel tuleb oma põhimõtetest üle olla, kui asi on kelleski, keda sa võid nimetada oma sõbraks.
"Võib ka nii öelda,"

"Michelle?" küsisin nii muuseas.
Ta kinnitas mu fakti, kui mulle poolhirmunult otsa vaatas. "Kuidas sa tead?"
Kehitasin õlgu. "Tahtsin lihtsalt kindel olla,"
"See on lihtsalt nii .. ma ei tea. Ta meeldib mulle, kohutavalt, aga tundub, et ma ei ole tema jaoks,"

Palun, ära räägi mulle mu enda elust, eks. "Miks?" Craig ei kuulunud maffiasse ning oli igati normaalne kutt. Tal oli mõistust, välimust ning ta ei tegelenud kahtlaste afääridega.
"Ta arvab, et ma olen mängur, tead küll. Kuna ma suhtlen Cyle'i ja nendega,"
"Sa suhtled minuga ka," sõnasin naljaga.

"Nojaa, aga .. ah, ma ei tea,"
Tahtsin teda aidata, kuid ma ei ole just kõige parem suhetenõustaja. Panin talle käe õlale. "Ma muidugi ei tea eriti neist asjadest, kuid soovitaks sul talle mingeid vihjeid teha. Võib-olla hakkad talle meeldima, kui juba ei meeldi,"
"Arvad?"

Ei tea, kust mul äkiline kindlusmoment tuli, aga ma olin kindel, et Craig meeldib Michale. Äkki on Caro midagi maininud? Ketrasin läbi kõik vestlused Caroline'iga - mhm ,ma tõesti mäletasin kõiki -, kuid midagi ei tulnud pähe. Nähtavasti olin liiga keskendunud .. "meile". "Jah," vastasin enne kui ta oleks märganud mu sügavaid mõtisklusi.

Craigi sõnad jäid mu pähe kummitama ning ma pidin neist kiiresti vabanema, enne kui oleksin Caro riietuskabiini tormanud ning talle kõik välja ladunud. Vaatasin ringi ning silmasin ujumispükste sektsiooni.
Tore, just neid mul vaja oligi.

***

Iga natukese aja tagant piidlesin poeust, kuhu nägin Carot poole tunni eest Cassie'ga sisenemas.
Kas talle tõesti meeldib mind ootuses hoida? Mu mõttelõng katkes, kui minu targem alter ego teatas mulle, et kes siin õigupoolest keda ootuses hoiab.
Chantal ütles mulle: "Dude, sa ei saa teda igavesti ignoreerida," ning viimased paar nädalat olin ma mõelnud, kuidas Caroga rääkida.

Probleem oli peamiselt selles, et ma ei teadnud absoluutselt, mida talle öelda. Enda mõtteid analüüsides oleks loogiline talle pakkuda käima hakata. Kuid ma ei teadnud, kui hea näitleja ta on. Selles suhtes, et kui me hakkaksimegi käima, siis Zack ei tohiks sellest teada saada, sest kes teab, mida see elajas temaga teha võiks... Ning kui öelda Carole, et me peame oma suhet saladuses hoidma, siis kui hästi oskaks ta seda teeselda?
Mul ei olnud õrna aimugi.

Päike lõõskas endiselt, kuigi kell oli juba viie paiku. Kohendasin päikeseprille ning lasin pilgu taas poeustest üle. Just siis väljus poest kaks neidu. Muidugi tundsin ma nad kohe ära.
Carol oli käes nüüd juba kaks kotti ning ma tahtsin teada, mis ta nüüd seal õigupoolest ostis. Piidlesin teda kaua aega, kuni mulle torkas pähe, et mu prillid pole nii tumedad, et ma saaksin jõllitada kedagi ilma, et see keegi seda ei märkaks.

Kuid enne, kui jõudsin pilgu ära pöörata, nägin Cassie't muigamas ning kuigi ta vaatas teisele poole, oletasin, et ta muigas siiski minu üle. Erinevalt temast olid Carol prillid peas, kuid teda tundes teadsin, et ta jälgib mind teraselt iga sekund.
Ning kui ta säravalt naeratas, tundsin ma end õnnelikumalt kui eales Jade'iga. Ning seda pelgalt naeratuse tõttu. Just siis sain ma aru, milles peitub armastus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar