Mulle ei meeldi peod.
Lasin tüdinud pilgu üle saali.
Miks ma üldse tulin?
Kiristasin hambaid, kui mu tark alateadvus kavatses juba vastuse kavatses ette sosistada. Ma lihtsalt ei tahtnud .. üle mõelda. Kuigi samal ajal ma teadsin väga hästi, et see oli tõsi.
Lihtsalt jätkame rääkimist pidudest .. peaasi, et mõtted veidi eemale saaks.
Nagu see üldse võimalik oleks, salvas mu alateadvus. Ignoreerisin seda.
Jah, tol ajal ei meeldinud mulle peod kohe üldse mitte. Sest kui meil mingid peod toimusid, siis jõid inimesed end tavaliselt lihtsalt täis ning laaberdasid ringi. Mis selle mõte pidi õigupoolest olema?
Miks ma nendega hiljem ära harjusin .. nii palju siis mõtete eemalesaamisest. Oh, olgu, on võimatu teda peast välja saada. Las ta siis olla.
Ma lihtsalt sain gümnaasiumiklassi esimesel paaril kuul aru, kui väga Carole need peod meeldivad. Ta tunneb end siis inimestega vabamalt. Pealegi polnud ta nagu suurem osa - tema "jooming" koosnes vaid ühest purgist siidrist ning ta keeldus alati mõnuained tarbimast.
Tark tüdruk, mis? Sulle ju sellised meeldivad. Jää vait, haugatasin mõttes oma alateadvuse hääle peale. Eriti loll. Vaidlen siin iseendaga. Puhta hulluks läinud.
Ning see, kuidas ta end aeglaset muusika taktis liigutas, püüdes seda teha siiski nii, et teised ei peaks teda imelikuks.
Kes vaid julgeks...
Ta oli igat pidi ingellik. Ning samal ajal püüdis endast teha kedagi mitte nii .. tüdrukulikku. Võib-olla ma ei mõelnud siiski vaid "valgetest" inglitest. Temas võis olla ka midagi tumedatest pooltest.
Mulle meeldis see koht, kus ma praegu olin. Samal ajal sain rahulikult mõelda oma mõtteid ja jälgida teisi, ilma et keegi teine mind märkas. (Olin rõdul.) Sealt sai jälgida nii Carot kui ka kõiki teisi tegelasi, nii igaks juhuks. Lasin silmadel taaskord üle saali käia, otsimas Zacki ning sattudes kergelt paanikasse, kui ma ei teda ega Carot ei näinud.
Kutsuge mind paranoiliseks, aga Zackilt võib kõike oodata.
Ning siis ma leidsin nad. Nägemas midagi, mis tekitas valu mu südames.
***
Caro
"Last Christmas I gave you my heart, but the very next day you gave it away..."
Ma tean küll, et see on tobe. Laulda üritusel, kus on palju rahvast, eriti kui see rahvas on sinu klassikaaslased, kes võivad su peale seda hakata võhikuks kutsuma.
Nagu ma seda juba niigi ei olnud...
"Caaaroooo," Micha potsatas mu kõrvale toolile ning võttis lonksu glögist.
Kallutasin pead, oodates tema kommentaari. Ei tea küll mille kohta.
"Miks sa ei tantsi oma unistuste poisiga?"
Kergitasin kulme. "Sest ta .. ei ole mind tantsima kutsunud? Kus ta on üldse?" proovisin samal ajal ka veidi teemat eemale viia, mitte et see õnnestunuks, aga proovida ju võib.
"Seal," Micha jõnksatas peaga Jasoni, Zacki ja Iani poole. "Miks sa teda ise ei kutsu?"
Ma ju ütlesin, et Michaga ei lähe see läbi.
"Sest .. ma ei julge?" proovisin oma häält teha selliseks, nagu paneks ma huupi, kuigi tegelikult oli see tõsi. Nagu ma kunagi mainisingi, olid meil Jasoniga tõsised suhtlusprobleemid ning peale seda korda, kui ma peale tema puudutust nii .. elektriangerjaks äkki muutusin, oli mul kerge kartus tema puudutamise suhtes.
"Tegelt? Mida seal karta?"
Kuid Micha ei teadnud mitte midagi. Ta ei teadnud midagi sellest, mida ma Jasoni suhtes tundsin. Kuidas me temaga msnis suhtleme, pilke vahetame, mida iganes. Ta ei teadnud midagi.
Veidi valjema potsatusega kui tarvis langetas tüdruk oma topsi lauale.
"Tead mis? Sa vajad vaheldust. Ära siis kutsu Jasonit tantsima .. vähemalt praegu mitte," Ta tõusis püsti ja haaras mul käest.
Läksin kergelt paanikasse. "Kuhu nüüd?"
"Näed neid?" Ta osutas veidi pimendatud kogudele saali eesotsas. "Seal on Cyle'i poistegäng. Ning me lähme nende juurde."
Nii et selle asemel, et tantsida oma unistuste poistega, õõtsutasin end muusika rütmis, seltskonnaks Micha, Cyle ja Corey.
Nendel momentidel, kui ma juhtusin olema näoga meie laua poole, võisin ma näha teda, Zacki ja Ianit meid jälgimas. Vnoh, mitte meid, muidugi mitte, ja mitte kogu aeg, kuid kohati leidsid nende pilgud meie omad. (C'mon, me tantsisime ju Cyle'i gängiga)
***
Micha naeratas mulle enesekindluseks.
"Ära sa muretse midagi. See on kõigest üks tants. Pealegi," Ta nõjatus mulle kõndides veidi lähemale ning tema juuksed riivasid mu õlga. "on see hea viis kedagi armukadedaks ajada,"
Kergitasin kulme. "Joshiga? Nalja teed?"
"Mis tal siis viga on?" ei saanud Michelle aru.
"Ei, ei, ma ei mõelnud seda üldsegi nii. Lihtsalt .. Jason teab ju niigi, et ma olen temasse niigi üle kõrvade armunud,"
Micha naeratas mesimagusalt. "Las ta teab. Kuid võib teda ka veidi pinges hoida,"
Raputasin pead. "Mida iganes,"
Ma peatusin, kui me istusime pingini, kus istusid Josh ja...
"Kas ma võin sind tantsule paluda?" küsis Micha Zacki käest.
Nii palju kui ma teda ka ei vihkaks, ei saanud ma tol hetkel midagi muud teha, kui pöörduda Joshi poole ja küsida täpselt sama. "Kas sa tantsida tahad?"
***
"Ta käis üleval väga tihti. Ja vaatas pidevalt tantsuplatsi." seletas Cassie, kui ma olin lõpetanud Joshiga tantsimise.
Kui ma olin endiselt oma mõtetes, jätkas Cassie: "Ma mõtlesin vahepeal, et saadaks su ka sinna üles, ning te saaksite seal kahekesi, ainult kahekesi tantsida. Nagu Twilight, tead küll."
Ma naeratasin, ma jumaldasin Cassie positiivsust meie suhtes. "Twilight, mis? Poistele ei istu Twilight,"
"Aga see olnuks niiiiiiiii romantiline,"
"Oleks tõesti. Kui ma vaid poleks nii tagasihoidlik ega kardaks teda tantsima kutsuda. Näiteks kui sina võtaksid Deani, siis oleks isegi võimalik,"
"Kunagi pole liiga hilja," lausus Cassie saladuslikult ning eiras mu kommentaari Deani kohta. "Kuidas oleks praegusega?"
Saatsin ühe pilgu rõdule, leides Jasoni just sealt. Vaatasin Cassie'le otsa, tundes end äkitselt kindlmana. "Miks ka mitte? Kunagi pole liiga hilja,"
"Mine, tüdruk. Aga üks tants. Sa ju ei taha, et keegi midagi kahtlustama hakkaks."
Üks tants polnud tõesti midagi imelikku, sest ma olin peale Cyle'i gängi ka teiste poistega varem tantsinud.
Üks tants.
Lippasin trepist kiiresti üles, süda iga sammuga üha kiiremini põksumas.
Kohe saabub see hetk, see oodatud...
Ma olin jõudnud juba üles, kuid...
"Ei," vallandus sosin mu huultelt. "Palun mitte seda,"
Jason oli läinud. Ta oli .. läinud.
***
Jason
Miks ma nii idioot olen lihtsalt?
Ma teadsin ju väga hästi, et Caro ja Joshi vahel ei ole midagi, ometigi murdis see mõnes mõttes mu südame, kui nägin, kuidas ta Joshi tantsima kutsus ja nad rumbat võimisiganes tantsu meie "tantsuplatsil keerutasid". Ma ei jaga neid tantse eriti.
Ma ju teadsin, et ta tegi seda kõigest lõbu pärast. Kõik ei pea kuskil nurgas konutama ja masetsema nagu mina. Ning ometi ajas see mul kopsu üle maksa.
Ma tahtsin joosta tema poole, raputada teda ja karjuda: "Miks sa seda teed?" Ning samal ajal tiksus mu peas mõte: C'mon, oled sa lolliks läinud? Sa isegi ei käi temaga, sul pole selleks mitte mingit õigust. Kes sa enda arust oled, et võtad endale õiguse tema tegemisi pärida?
Tol hetkel ma tõepoolest vihkasin ennast. Sellepärast, et lubasin endal välja minna. Sellepärast, et ei suutnud ennast kontrollida. Kuhu kadusid su põhimõtted, Jason? sarkasmitses mu alateadvus taaskord. Kuid kõige rohkem vihkasin ma end sellepärast, et ei suutnud tunnistada oma tundeid tüdrukule, keda armastan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar