"Nii palju siis sinu armastusest. Poleks kunagi arvanud sinust."
Jason pöördus minekult.
"Käi persse," sisistasin Jake'ile, tormates Jasonile järele.
"Jason!"
"Sul on veel midagi öelda? Vabandust, et segasin - seda ütlen mina."
"Ootand ometi,"
Haarasin ta varrukast.
"Mis?"
Jason pöördus ülivihase näoga minu poole.
"Äkki sa olidki kööki minemas, et temaga suudelda?"
"Jason, ma ei tunne sind ära,"
"Õigem oleks öelda, et sa pole mind kunagi õigesti tundnudki,"
"Ära ütle nii,"
"See on tõsi,"
"Tõsi on see, et Jake suudles mind. Ja mina ei jõudnud teda ära tõugata, kuna sina olid juba kohal."
"Hale vabandus. Mis filmist sa selle võtsid?"
"Jason..." piiksatasin.
"Ma pean minema,"
"Aga sa lubasid..."
"Ja sina ütlesid, et armastad mind,"
"Ma pole seda rikkunud,"
"Sa poleks teda siis enda lähedale lasknud,"
"Ta tuli mu selja taha, kui ma külmikust jooke võtsin. Jason, palun."
"Ma pean minema. Mul on vaja mõelda."
"Aga Jason..."
Kuid uks sulgus.
Don't cry, don't fucking cry.
Ainult et of course ei aidanud mingid mõtlemised ega midagi.
Mul on vaja oma tuppa.
Tormasin tantsivatest inimestest mööda, trepist üles, oma ohutusse kaitsetorni.
Nii et see ikkagi juhtus... Ma olen alati öelnud, et unenöod on tõelised. Kuid miks? Mida ma teinud olen?!
"Caro?" küsis keegi vaikselt.
Pimeduse pärast poleks ma kedagi näinudki, kuid koridorist tuli valgus. Chantal piilus uksevahest sisse.
"Kallike, mis juhtus?"
"Jake suudles mind," suutsin ma öelda enne järgmist nutuhoogu.
"Oh..."
"Kas sa tundsid midagi?"
Avastasin, et Chaniga olid kaasas ka Alasia, Michelle ja Cassie.
Raputasin kindlalt pead. "Enam mitte,"
"Enam?" püüdis Micha sõnasaba kinni.
Kolm teadjat vaatasid mulle otsa. Noogutasin aeglaselt, mille peale Cassie seletas Michelle'ile minu ja Jake'i vahelist...
Mida, õigupoolest? Meil polnud teemat. Vist. Ei, siiski polnud. Pigem lihtsalt... suhtlemist.
"Tegelt?!"
"Micha," sisistas Alasia talle.
"Oih,"
"Pole midagi," ütlesin ma.
"Kuidas sa end tunned?"
"Jason oli maruvihane,"
Cassie pigistas huuled kokku. "Kus ta on?"
"Ta ütles, et tal on vaja minna,"
"Kuhu?"
"Ta ei öelnud. Ütles vaid, et tal on vaja mõelda."
"Mõelda..." lausus Chan mõtlikult.
"Mõelda millest?" küsis Alasia hirmunult.
Kehitasin õlgu. "Mina ei tea,"
"Me peame midagi tegema," lausus Micha otsustavalt.
"Me ei saa midagi teha," vastas Chantal.
"Aga Caroline on meie sõbranna! Me peame midagi tegema."
"Zack," sõnas Cassie.
"Mida?" vidutasin ma tema poole silmi.
"Ma arvan, et äkki ta võib teada, kus Jason on,"
"Oota korraks," jäin ma mõttesse. See vaidlus... Kas see võib olla seotud? Aga... miks?
"Mis on, Caro? Kas sulle tuli midagi meelde?"
"Jah. Micha, mäletad, me rääkisime enne? No vot. Siis tulid poisid ja te Craigiga kadusite ära. Ning siis me Jasoniga nägime, kuidas Jake ja Zack vaidlesid. Jason vaatas veel kuidagi kahtlaselt."
"Ma ei usu, et see..."
"Aga siiski võib,"
"Võib," nõustusid nad aeglaselt.
"Aga... miks?"
"Ma pole Zackile kunagi õigupoolest meeldinud,"
Proovisin mitte mõelda faktist, millest Jason oli rääkinud.
"Ma ei saa endiselt aru, mis teema tal on teiega?!"
"Selline tunne juba, et sa meeldid talle või midagi,"
"Ära. Ütle. Seda."
"Mis? See võib tõsi olla."
"Siis ei tehta oma 'armastatule' haiget,"
"Äkki tal on Jasoniga midagi?"
"Jason ei ole gei... Ja vaevalt et Zack on. Tal on isegi midagi tüdrukusarnast..."
Cassie raputas pead. "Ma ei mõelnud seda. Ma mäletan, kuidas tädi kord mainis, et Jason käib tööl, ja et küll on tal vedanud, et ta saab sõbra juures tööd ja nii..."
"Sõbra juures?"
Cassie vaatas mulle see-on-ju-ilmselge-pilguga otsa.
Jäin mõttesse.
Jason ei ole mulle täielikult oma tööst rääkinud. Ning ma ei saa välistada, et ta ei tööta Zacki juures. "Mida sa tahad sellega öelda?"
"Noh, tead küll, et sa..."
"Ta tahab öelda," sekkus Alasia, "et sa võid segada Zacki arvates Jasoni tööd."
***
He was there in the shadow
Saw her with the other man
Kissing him in the twilight
And he felt the tears of hate and rage again
She had sworn she would love him
But she proved to be a bitch
So he started his engine and way deep inside,
The devil just turned on the switch
Hellracer - looking' for chaos
Where will you arrive?
Riding' the dark night
Feeling' apartheid
In destiny and life
Get on
Hellracer - going for trouble
Violence in your veins
Let the speed thrill you
Nothing' will kill you
Just tear away the chains
And you'll be free
You'll be free
Hellracer! Hellracer!
As he followed the white line
Felt the heat of burning tire
In his rearview mirror
He could see her laugh - her eyes on fire
In the morning they found him
Heaven was his last exile
His body was broken - his heart was smashed
But on his face there was a smile
Go on
Hellracer - looking' for chaos
Where will you arrive
Riding' the dark night
Feeling' apartheid
In destiny and life
Get on
Hellracer - going for trouble
Violence in your veins
Let the speed thrill you
Just tear away the chains
And you'll be free
You'll be free
Jason
Ma teadsin alati, et see ei ole armastus. Sa ei saa armastada inimest ühepoolselt, vähemalt mina olen alati seda uskunud. See on lihtsalt kiindumus. Suur kiindumus. Okei, väga suur kiindumus. Kuigi obsession on parem sõna siin. Või siis mingi Twilighti jäljendamine oma heroiinisõltuvusega.
Okei, äkki ma lähen liiale? Caro siiski hoolib minust, ega me muidu ööd koos veedaks. Ja minagi hoolin temast. Ja... tegelikult ma olen temasse armunud.
Ent endiselt... Kuidas ta võis suudelda Jake'iga? Me oleme ju pmst sõbrad isegi, vnoh, mul ei ole päris sõpru. Ma mõtlen, neid, keda ma tõeliselt usaldaks. Ma ei suuda isegi Caroline'i täielikult usaldada. Aga noh, me oleme tööpartnerid siiski.
Okei, Caro ei tea seda. See ei ole tema teema. Endiselt...
Oot. See Jake'i ja Zacki vaheline vestlus. Kas see võib olla seotud? Kuid miks peaks Zack mulle midagi sellist tegema? Jah, ta ei ole Caro ilmumisest minu ellu just vaimustunud, kuid...
Peatasin järsult auto.
"Ou, Jason, mees, kus su plix on?"
"Läks õlut tooma,"
"Ma märkasin, et Jake läks talle järele. Ei karda oma naise pärast?"
"Ei, miks, Jake julm norm tüüp ju,"
"Ära ole kunagi milleski kindel,"
"Jäta,"
"Okei, aga kle, eks ma lähen siis. Ütle Carole, et äge pidu oli."
"Kus sa lähed?"
"Tööasjad,"
"Okei, dvj, boss,"
Mul oli vaja vetsu minna. Otsustasin poolel teel Carole öelda, et ta mind ilmaasjata ei otsiks ja...
Ja nii see läks. Seal ta oli. Koos Jake'iga. Külmkapi juures. Täpselt nagu meie Jake'i pool. Kui ..üksluine.
***
Tüdrukud olid taas alla läinud. Käskisin neil lõbutsema minna, hoolimata minu olekust. Chan tahtis jääda, kuna tal polnud eriti midagi teha all, aga sundisin temagi alla.
"Lõbutse kord sinagi normaalselt," sõnasin talle, mille peale ta mulle see-ei-ole-minu-jaoks-lõbus-pilgu saatis.
Aga nemad ei pea minu pärast kogu lõbust ilma jääma. Pealegi, varsti lähen ma alla tagasi.
Uks avanes vaikselt, õrn valgusevihk moodustus mu põrandale.
"Ma ju ütlesin teile, et lõbutsege," sõnasin, nägemata õieti, kes ukse taga on. Istusin seljaga ukse poole, eelistades öist vaatevälja kõigele muule.
"Mul ei ole lõbus, kui sind all ei ole,"
"Mida sa tahad siit?" sisistasin Jake'ile, saates tema poole ühe oma patjadest.
Mis oli ilmselgelt liigagi lapsik. Ma mõtlen, et ma oleks tahtnud midagi kõvemat visata. Näiteks "Krahv Monte-Christo" oleks väga sobiv valik.
"Ma ei soovitaks," aimas Jake mu järgmist käiku ette, kuna ma polnud piisavalt kärme raamatu poole küünitamisel.
"Suva. Mine siis lihtsalt ära."
"Meil on vaja rääkida,"
"Ma ei kavatse sinuga rääkida sellest, kuidas sa mu isiklikku elu hävitad,"
"Äkki ma hoopis alustan seda?"
Pöördusin vihaselt tema pole. "Peale seda, mida sa tegid, ei taha ma sinuga üldse tegemist teha,"
"Või kas ei taha?"
"Kao minema,"
Selle asemel liikus Jake mulle lähemale, mina taganesin aga rõduukse poole.
"Mine ära," jäin ma enesele kindlaks, kuigi ta oli mulle endiselt lähedal.
Ma ei tundnud midagi. Mitte midagi. Ei hirmu, mingeid tundeid tema vastu, mitte midagi sellist, nagu ma tundsin oma unenäos. Isegi mitte segadust.
Uks avanes jälle.
"Paistab, et ma jõudsin jälle valel ajal,"
"Jason, lõpuks ometi. Võta ta ära, palun." piiksatasin viimase lause, kuna Jake vaatas mu poole üsna ähvardaval ilmel.
"Mida?" oli Jason segaduses.
Kui mul oleks aega, siis ma oleks silmi pööritanud. Selle asemel aga kogusin kokku kogu oma jõu ja lükkasin Jake'i endast eemale. Löök oli sedavõrd tugev, et poiss maandus põrandale.
"Kao minema," sisisesin taaskord, nüüd juba palju võimukamalt, kuna Jason oli siiski siin.
"Never say never," vastas Jake, enne kui lahkus toast lõplikult.
"Jason!" kargasin ma poisile kaela.
Kui ta vaid vabastas end ettevaatlikult mu kätest.
Taganesin hirmunult, piideldes teda arglikult.
"Mis see just oli?"
"Ta tuli jälle siia... Ma kardan teda."
Vajusin väsinult voodile istuma. See oli küll ära tehtud, kuid voodipesu oli ikka veel sama - roosidega. Vaikuses hakkasin õrnalt sõrmega mööda roosiõisi vedama.
Jason ohkas ja istus mu kõrvale, võttes mu käed enda omadesse.
Tõstsin oma silmad temale, kuigi pimeduse pärast polnud eriti hästi näha. Ent teda nägin ma ikkagi. Ja see oligi minu jaoks kõige tähtsam.
On alati olnud.
"Caro, ma... valetasin sulle veidi täna hommikul,"
"Kas sa töötad Zacki juures?"
"Mida?" küsis Jason nagu see poleks tõsi, kuid ta hääletoon reetis ta.
Vaatasin talle uurivalt otsa.
"Noh, jah, töötan küll," andis ta järele.
"Miks sa mulle midagi ei rääkinud?"
"Mis vahet sellel on?"
"No ma kohe ei teagi... kas sinu jaoks on vahet, kas ma suudlen Jake'iga või mitte?"
"See on täiesti teine asi,"
"Vähemalt ma räägin sulle sellest,"
"Kuule, mul on kahju. Anna andeks. See oleks ehk nii mõndagi seletanud."
"Kas me mõtleme samast asjast praegu?"
Ta suudles mind. "Kui sa mõtlesid seda..?"
Naeratasin. Ta suutis mind järjekordselt rõõmsaks teha. "Sellest ma mõtlen kogu aeg niigi,"
Jason tõstis mind endale sülle, pannes käe ümber mu piha. "Millest sa siis veel mõtlesid?"
"Me siin tüdrukutega tulime lagedale sellise mõttega, et äkki Zacki arvates segan ma su tööd?"
"Zack oligi õigupoolest see, kes sinust ja Jake'ist rääkis mulle,"
"Siis on see tema,"
"Nähtavasti,"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar