Peod on toredad. Enamasti. Nad aitavad olukorda lahti pingestada.
Ainuke probleem nende juures on see, et sa ei tea kunagi, mis neil juhtuda võib. Sa ei tea kunagi, kui laksu all või kui täis keegi on ja mis huvitavaid asju sa nende käest siis teada saad. Kui sa ise just täis pole.
Minul õnneks ei olnud kalduvust üle ühe siidri tavaliselt ühel peol võtta. Ma lihtsalt ei näinud mõtet end täis juua. Kuid see ei säästnud mind seiklustest. Alustades sellest, et Josh tahtsi mind sauna tirida.
Üldiselt juhtuvad minuga seiklused siis, kui kedagi tüdrukutest ei ole lähedal. Sellel peol oli ainult Micha ning ta läks kaheteist paiku ära.
Ahjaa, Alasia oli ka .. jah, ma tõesti leidsin endale veel ühe parima sõbranna.
Või uued kõrvad. Okei, tegelt ma ei olnud nii õel.
Kuid Alasia .. okei, ma tavaliselt seostasin seda, et minuga midagi tüdrukute lähedal ei juhtu, sellega, et Jason teadis, et nad teavad, ning sp ei teinud midagi. Ainult et Jasonit sellel peol polnud - milline kaotus -, nii et ma ei teagi .. okei, oletame lihtsalt, et Jasoniga seotud asjad ei juhtu tüdrukute lähedal.
***
Mu silmad olid suletud - nii sain keskenduda värske õhu hingamisele. Alasia tõmbas rahulikult vesipiipu ning Josh puhkas järjekordsest saunaskäigust. Kõik oli rahulik, kuni ma tundsin, et keegi näpib mu juukseid.
Mu silmad plõksatasid lahti ning ma silmitsesin Joshi, kes seda tegi.
Ta ei paistnud märkamagi, kui ehmunud ma äkilisest "sekkumisest" olin. Ainult äkilisus oligi mind ehmatanud, ei purjus ega ka tavaline Josh poleks mulle kunagi midagi teinud.
"Kas su juuksed on päriselt ka nii sirged?" küsis ta.
Oleksin hakanud naerma, kui poleks leidnud, et see oleks solvav. Josh ei oleks küll seda väärinud.
"Jah,"
"Sa ei sirgendagi neid?"
Kavatsesin juba pead raputada, kui mulle tuli meelde, et mu juuksepahmakas on Joshil käes.
"Ei, täiesti naturaalsed,"
"Isegi värvinud pole?"
"Ainult mustad salgud," Hahaha, tõepoolest, mis ajast peaks poiss uurima sinu juuste kohta?
See oli lihtsalt nii naljakas moment. Ma pole seniajani
aru saanud, miks ta seda tegi. Võib-olla oli asi tarbitud
alkoholihulgas, võib-olla teda tõepoolest huvitas...
"Kindel, et sa sauna ei taha minna?"
"Jah,"
Ta küsis seda juba viiendat korda.
Ainult et mõne
minuti pärast jõudsin ma järeldusele, et parem oleks ta seda küsinud ka kuuendat.
"Caro, kuule," ütles Josh äkki. "Mis sul nende msni pealkirjadega on?"
Whaat?! "Mis mõttes?" Hoia hääl rahulik, hoia hääl rahulik.
"Noh, need tunduvad olevat kellelegi suunatud..." Oh god. "Mingi suhe või..?"
"Eem .. kind of," Ma arvan.
Kahjuks küsis Josh seda väga valel ajal. Selleks ajaks oli Alasia rõdult ära läinud, liitunud aga Zack, kes kohe võimalusest haaras: "Jasoniga w?"
Holy crap. "Ei!" ma peaaegu et karjusin ning mu hääl kõlas liigagi meeleheitlikult. "Miks? Ja üldse, miks sa teed seda kogu aeg? Meie vahel ei ole midagi!" Tubli, Caro, see kõlas niiii veenvalt.
"Aga see ei tähenda, et midagi ei toimu,"
Josh rääkis edasi, õnneks - esimest korda elus sain ma seda öelda! - Zacki, mitte minuga. Eristasin vaid sõnu "Jason" - see kõlas imestunult -, "temaga", "see tüüp" ja "seksikas", kuid mu peas ei läinud need enam üldse kokku. Ega ma proovinudki, kuigi iseenesest oleks võinud ju seda teha, jõudsin ma järeldusele, kui mõtlesin selle üle hilejm.
Sest üks asi on, kui Micha ütleb: "Olgem ausad, Jason meeldib kõigile", ja hoopis teine on kuulda inimeste arvamust selle salapärase poisi kohta.
See kõik kestis vaid paar minutit, kuid sellest piisas, et mu emotsioonid seguneksid: viha, kurbus, raev, tühjus..
Kuidas ta võis? Miks ta seda endiselt teeb? Mida ma talle teinud olen?
Ma ei tea, kas Zack tegi seda meelega minu õrritamiseks - olgem ausad, selline ta kord juba oli - või täiesti alateadvuslikult, kuid ta ei läinud ära. Ta jäi istuma sellesse sammasse tooli minust diagonaalis, otse minu ees aga istus hommikumantlis Josh, kes ei paistnud ka eriti liikuvat.
Mina aga lihtsalt naeratasin, nagu midagi poleks juhtunudki. Sest tõsi oli, et ma poleks elu sees Zackile veel kod näidanud, mida ta mulle tegi.
Üsna varsti leidis meid Alasia. Poisid tõusid unisoonis püsti ja läksid tuppa - vandenõu? Tõenäoliselt siiski mitte.
"Sa näid kuidagi kurb," sõnas Alasia, kui poisid täielikult läinud olid ja uks nende järel kinni.
Proovisin naeratada, kuid mu suu suutis väänduda vaid grimassiks. "Ega ma eriti õnnelik hetkel tõesti pole," pomisesin eriti vaikselt.
Kahtlesin, kas Alasia seda isegi kuulis.
Kuid hea asi Alasia juures oligi see, et ta oskas kuulata. Ja ma ei mõtle lihtsalt kuulamist - teda tõepoolest huvitas see, millest sa rääkisid. Temaga sai asju arutada, ta andis sulle alati head nõu ja sa võisid kindel olla, et inimesed ei saa su saladusi tema suust teada.
"Mis juhtus? Sinu, Joshi ja Zacki vahel oli kuidagi pingeline vaikus..." sõnas ta ettevaatlikult, vargsi.
Meie vahel oli vaikus? Ma pidin ikka väga omas mullis olema, et seda mitte märgata.
Noogutasin pead, sest ei suutnud kurgusoleva klombi tõttu talle kohe vastata.
Ma teadsin, et veel natuke ja ma murdun. Ning isegi kui ma teadsingi väga hästi, et seal ei tohi ma mitte mingil juhul nutta, siis tegelikult ma ei tahtnudki tol hetkel olla tugev.
Võib-olla polnudki asi nii hull .. oh, mis ma endale ikka valetan? Minu jaoks see oli hull.
*Ning, nagu hilisem näitas, läks ainult hullemaks *
Kuid miks ma ei tahtnud olla tugev .. tõenäoliselt oli asi selles, et ma olin liiga kaua aega olnud tugev. Sest tõsi on, et ükski inimene ei saa olla liiga kaua tugev, kui tal pole toetust. Mina aga olin juba ammu üksi - puhtalt selleks, et teisi oma draamast säästa, sest nad olid seda niigi kaua kannatanud...
Ma proovisin klombi alla neelata - see õnnestus, kuid ei päästnud mind pisaraist.
Soojad niired voolasid mööda mu põski. Ma nutsin vaikselt, sest pidin rääkima Alasiale juhtunust.
See ei tulnud mul samuti välja: lapsest peale ei suuda ma häält nutmise ajal normaalsena hoida, see väriseb nagu haavaleht tugeva tuulega.
"Ta tõesti .. ütles seda?" Alasia hääl värises samuti, kuid seda viha tõttu. Kui ma talle otsa vaatasin, välkus viha ka tema silmades. "Värdjas selline,"
Ta olek muutus kiiresti, kui temagi mulle otsa vaatas - nüüd piidles mind taas hooliv ja abivalmis tüdruk, keda olin harjunud nägema.
"Sa vajad kerget vaheldust," alustas ta. "Joshil on all mõned viinakokteilid..."
Ta peatus, kui ma pead raputasin: "Sa ju tead, et viin ei maitse mulle. Pealegi, alkohol ei lahenda probleeme..."
"Mm.." ta jäi mõtlema.
Rõduuks vajus uuesti lahti - Josh oli tagasi.
"Caroline, ma arvan, et sa siiski pead sauna minema,"
Alasia pea nõksatas minu poole. "See on täpselt see, mida sa vajad," alustas ta.
Tõusin ropsuga püsti. "Ma tean,"
Ning üllatus-üllatus, tema positiivsus nakatas ka mind ja ma leidsin end talle tagasi naeratamast.
***
Eh, okei, ära hakka paanitsema, Caro, ära paanitse, oh, palun.
Tegelikult, kui ma nõustusin selle .. vaheldusega ja läksin sauna, siis ma ei mõelnud üldsegi sellest, et Josh on piisaval viinakokteile tarbinud, et minna sauna .. paljalt näiteks? Sest seda ta oli.
Mitte et see mind eriti häiriks .. nagu, okei, inimene on täis, minu teada ei ole ma tema crush, nii et .. okei, elame üle.
Olin end pesuväele koorinud, jättes riided Joshi voodile, ning saanud endale rätiku, millega end katsin.
Saun oli .. hea.
Mm .. olgu, olgu, jagan teiega ka.
Kõigepealt näitas Josh mulle duširuumi ning ma üldsegi ei vaadanud sauna ennast.
Kui me aga sisenesime .. ooh.
Seal oli .. Jake. Samuti rätikus, kuid erinevalt minust oli tal see ümber piha, nii et mul oli suurepärane vaade tema sixpackile, tänan väga.
Ta hoidis käes õlut ning ma saatsin aeglaselt selle purgi tema suuni, siis vaatasin tema silmi, mis samuti minu omi piidlesid.
Vaatasin punastades eemale - kuigi seda võis ka põhjustada näiteks see, et ma olin kuumas saunas? -, et ta ei saaks aru, et ma ei teinud midagi muud kui piidlesin tema keha eriti üksikasjalikult.
Et poiss istus täpselt lava keskel, siis me pidime istuma mõlemale poole teda.
Ei, muidugi olin ma täiesti vastu tema kõrval istumisele, mhm. Ma olen vist väga halb valetaja, kas pole nii?
Kahjuks lõpetas Jake selle idülli juba 5 minuti ning tõusis püsti - ei tea, kas tal sai õlu otsa või .. ma ei tea.
Meie vahele lasus vaikus, kuid üldsegi mitte piinlik - Joshiga võis täiesti rahulikult olla vaikselt, ilma et kellelgi piinlik hakkaks.
Rõdu pealt kuulsime valju naeru - saun oli rõduga ühendatud akna kaudu ning väljas olid Sophia, Reece, Zack ning mingi hetk kuulsin ma ka Jake'i häält.
"Caroline ja Josh liikusid sujuvalt üle eelmängule," kommenteeris Sophia.
Paar hetke vaikust ja me mõlemad kisame: "Mida v***u, Sophia?!"
See küll ei takistanud meid samuti naermast.
Tegelikult kartsin ma rohkem seda, et Zack teeb seda jälle .. kommenteerib, et ei, ma ei saa Joshiga olla eelmängul - zomg, tõepoolest? -, kui mulle meeldib keegi teine - kusjuures ta oleks nime ka välja öelnud. Kuid millegipärast ta seda ei teinud.
Oo, Zack, mis ajast sa nii heaks küll muutusid?
"Mis nende pm-idega on siis?" proovis Josh uuesti, tasandades häält.
Ignoreerisin Sophia sosinat' "Näe, nad jäid vaiksemaks ka," ning vastasin lihtsalt: "Ma ei saa sellest rääkida. Õigemini ei taha,"
Õnneks Josh ei pärinud enam.
Üle 15 minuti ma saunas veeta ei tahtnud ning jätsin Joshi sinna üksi.
Uks kinni, kerge dušš - ma lihtsalt piserdasin kehale natuke vett, et mitte higisena ringi ajada -, pööre paremale, veel üks, avada Joshi toa uks ...
"Oh," ei suutnud ma sosinat tagasi hoida, leides enda eest Jake'i, kes oli vägagi mugavalt end sättinud Joshi voodile, täpselt minu riiete peale.
Kui tore.
Mõned hetked me lihtsalt vaatasime üksteisele otsa. Tema suul mängles muie ning isegi kui mul polnud õrna aimugi, mida see tähendada võiks, teadsin ma väga hästi, et kui ta ütleks just seda, millest ma mõtlesin - ja mida ma teile kohe kindlasti edasi ei ütle, sest see on väga .. dirty-minded -, siis ma ilmselgelt ära ei ütleks.
Imelik, et isegi Jasoni armastamine seda ei muutnud. Ja kui päris aus olla, siis järgmisel päeval juhtunu pani mind isegi veidi kahetsema, et ma talle midagi ei öelnud.
Siis taipas Jake vist, milles asi, ning ronis voodi pealt maha. Ära ta küll minna ei kavatsenud: hõivas hoopis Joshi arvuti, jäädes minu poole seljaga.
Istusin voodile ning paar hetke oli meie vahel vaikus. Piisav, et mu mõtted taas täiskiirusel ringi kihutaksid.
Hiljem ma küll veensin end, et ei tundnud Jake'i vastu midagi muud kui iha, sest olgem ausad, sellise playboyga sa eriti suhet ei loo - okei, vabandust, selle hüpoteesi ma lükkasin hiljem siiski ümber; see oli vaid tema tolleaegsest käitumisest -, ent see oli vale.
Ma ei saa küll kindlalt öelda mida, aga .. okei, jooksen jutus liiga ette. Naudime momenti.
Korraks piidlesin tema poole, õigemini tema selga - omg, millised lihased, kas ma võin sind puudutada, Jake? Oh god -, sest tema minu poole ei vaadanud.
Ohkasin siis vaikselt omaette ning panin riidesse, et jälle õue minna.
Panin rätiku voodile ning lahkusin vaikselt õue.
Seal oli taas vaid Alasia, kes vesipiipu tõmbas.
"Oled sa kindel, et sa seda proovida ei taha?" küsis ta ning vaatas mind.
Kehitasin õlgu. "Ma arvan, et seda võib vahelduseks lugeda,"
Ta sirutas mu poole piibu ja ma tõmbasin enda sisse suure mahvi suitsu.
Kirsimaitse täitis mu sisemuse ning see tundus hea. Üllatavalt hea. Hingasin pahinal suitsupahvaku välja, lastes kirsil mu kehas ringi rännata.
"Kuidas on?" küsis Alasia laialt naeratades.
Naeratain talle vastu. "Ma arvan, et minust enam midagi head loota ei ole. Sest see on ülihea lihtsalt,"
Ütlen ausalt - tundus, et olin jäänud sõltuvusse. See oli tõepoolest täiega hea.
***
Kui meid oli juba kõigest 10 - kell oli nii 2 äkki?-, läks Jake'il kõht tühjaks ning ta otsustas endale muna praadida.
See tähendas seda, et kõik tüdrukud, kes alles olid - nimelt siis mina, Alasia, Sophia ja Analeigh -, jäime seda pealt vaatama.
Minu põhjendus seisnes selles, et c'mon, kui tihti sa näed sellist machot - sest seda ta oli - endale süüa tegemas?
Me elasime Jake'il pmst seljas kõik neljakesi, olles kogunenud otse tema külje alla ning jälgisime viiekesi panni.
Analeigh tahtis hirmsasti teda aidata - ta oli see tüdruk, kes flirtis iga poisiga - rääkisin juba - ning tahtis alati igal pool "abiks olla"; lõpuks küll tundus, et ta tegi seda lihtsalt eputamiseks, sest see toimus kogu aeg, või siis see oligi tema natuur -, kuid Sophia suskas talle: "Oh, rahune maha. Ma tean, et sa tahad aidata, aga las ta ise pusib,"
See oli endiselt too moment, kus ma Analeigh'd veidi vihkasin - Jasoni pärast muidugi -, kuid peod ei meeldinud mulle ilmaasjata. Vabas õhkkonnas muutud sa ka inimestega vabamaks.
Seega ma ei hakanud teda eemale tõukama, kui ta mind Joshi ja Alasia järel kallistama tõttas. Pealegi oli just tema see, kes mind saatma tuli, kui ma viisakusest läksin üles poistele head aega ütlema. Meid mõlemaid saadeti küll n****i, aga me vähemalt proovisime!
Õues puhus kerge tuul ning see ajas mu juuksed mõnusalt sassi. Pöörasin veel viimast korda ümber, et lehvitada rõdul olevatele inimestele, ning siis istusin mootorrattale, et ööpimeduses koju kihutada.
Oleksin ma vaid olnud piisavalt tark, et osanuks nautida seda imelist ööd .. et olla veel viimast korda õnnelik üle pika aja.
(A/N: fotod)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar