"Ah, see," Jake kohmetus korraks, kuid kogus end kiirest, "ma teen praegu klassiplakati, selleks prindin kõikide pildid välja."
"Aga miks on siin siis ainult Caro pilt?" küsis Cassie, kes oli mulle kõige lähemal ning tuli laua juurde, justkui teha kindlaks, et ma räägin õigust.
"Ma alles hakkasin seda tegema ja teises sahtlis on veel mõnede pildid,"
Cassie saatis mulle kas-me-peaks-seda-kontrollima-pilgu. Hammustasin huulde.
"Mul on küsimus." kostis Micha, "Miks teiste omad on sahtlis ja Caro oma laual?"
"Nähtavasti ta jäi sinna, kui ma koristasin,"
"Ookei," Tüdruku häälest oli kuulda, et ta ei olnud vastusega rahul.
"Hei, mis te teete nii kaua siin?" Ukse peale ilmus Hannah.
"Juba tuleme," Jake hakkas liikuma, "kas pole?"
"Mhm," ühmasime vastuseks, liikudes ukse poole.
"See on endiselt kahtlane mu arust," sosistas mulle Alasia.
Kehitasin õlgu. "Ma ei tea, mida mõelda sellest lihtsalt,"
"See on kahtlane," sosistas teiselt poolt Michelle.
"Lihtsalt lähme praegu," kuulsin ka Cassie sosinat selja tagant.
Tatsasime trepist alla.
"On sul köögis abi vaja?" küsis Alasia kohe, nagu midagi polekski olnud.
"Te võiks küpsisetorti teha,"
"Okei,"
Tüdrukud suundusid kööki.
"Tuled ka?" pöördus Alasia mu poole.
"Ma .. jah, kohe, vahetan Jasoniga paar sõna,"
"Heeii," Jason kallistas mind.
"Hei, sa juba siin?"
"Sain varem valmis ja kodust öeldi, et sa juba läksid,"
"Sa kohe loed mu mõtteid, mis?"
"Ei olnud kuigi raske oletada, mida sa teada tahad, nähes mind juba siin,"
"Nojah. Aga ma siis lähen praegu, aitan köögis,"
"Okei,"
Läksin kööki, et seal siis kuidagi abiks olla.
Cassie ja Micha alustasid juba koogipõhja tegemist, Alasia ja Hannah lõikasid puuvilju.
"Sa võid šokolaadi riivida," sõnas mulle Alasia.
Šokolaad riivitud, puistasin seda koogile. Tuli välja järjekordne omapärane küpsisetort.
"Mm .. te olete valmis juba?" kuulsin Jake'i häält selja tagant.
Sulgesin külmikukaane, avastades, et olen köögis üksi.
"Kus teised on?" küsisin, vastamata poisi küsimusele.
Ta osutas selja taha, tüdrukud olid võtnud sisse kohad diivanil.
Mis nad teevad nalja või?
"Nii et kook on siis valmis, nagu ma aru saan?" kordas Jake küsimust, liikudes lähemale.
Kõndisin aeglaselt laua taha, et laud jääks meie vahele - ma ei olnud veel unustanud oma unenägu. Kuigi see on naeruväärne - näha 'ohtu' igas liigutuses, sõnas, olukorras. "Jah, nüüd peab külmikus tahkuma,"
"Selge pilt," vastas Jake nagu muuseas, kuid ta hääles oli midagi, mis käskis mul olla tähelepanelik.
Piidlesime paar minutit üksteist teine teisel pool lauda.
"Köögis," kuulsin elutoast Cassie valjenevat häält.
Ee .. mida see siis nüüd tähendab? Oi...
Tõttasin tagasi külmiku poole, kuhu olin mingi hetk jätnud oma joogid. Ukse sulgedes oli Jake köögis lahkunud ning tema asemele tulnud Jason.
"Hei," kergitasin oma Fizz Diamonti.
"Ulata sealt üks Premium, palun,"
"Wow. Sa vaata vaid, kes joob." sõnasin taaskord külmikusse kaevudes.
"Hahaa. Nagu ma tavaliselt ei jooks."
"Alasia juures küll mitte,"
"Nah, see oli vaid üks kord,"
"Nojah," 'Püüa' tahtsin siis hüüda, kuid Jason oli juba mu juures, nii et ma olin tihedasti tema ja külmiku vastas.
"Ma oletan, et sa oled siiski maitsvam kui AleCoq," meelitas ta.
"Proovi järele," sosistasin ma, hulludes tema üliseksikast häälest.
Me veetsime köögis vist liiga palju aega, sest mingi hetk - oojaa, ma kaotasin ajataju ;) - kuulsime kellegi samme, nii et pidime lõpetama. Tulijaks osutus Ed, kes ei pööranud küll meile küll mingit tähelepanu.
Silusin oma veidi sassis juukseid ning tõmbasin pluusi allapoole.
"Tule nüüd," Jason pani käe ümber mu piha ja me läksime elutuppa.
Vahepeal olid mõned inimesed juurde tulnud - Sheena ja Brenda, Zack, Alex, Carl, Josh ja suurem osa Cyle'i gängist.
Prantsatasime vabale diivanile - üllatus-üllatus, üks oli isegi vaba veel.
Keegi hoidis kohta raudselt :D
"Vaat, kes kohale jõudis," sõnas Cassie kõrvaldiivanilt.
"Me mõtlesime juba, et te ei jõuagi tagasi," liitus temaga Michelle.
"Nonooh, tüdrukud, ma siiski ei usu, et mu köök selleks nii sobiv on,"
Oot. Mis ajal kõik vait jäid ja meie eraelust kuulama hakkasid? Vajusin kohmetudes sügavamale diivanile.
"Einoh, rahvas, see Jason siiski. Ta on nii introvert, et eelistab kuskil eraldi nurgas .. nokitseda." ei suutnud Zack õelutsemast jätta.
No nüüd siiski aitab. "Kindlasti, Zack. Ega me ei ole nagu .. mõned." Tahtsin öelda: 'nagu sina', kuid peale selle, et Zackil on tüdruk, ei olnud mul ometigi mingit tõestust, et ta temaga kuskil ka ameleb. Kuigi see on ofc liigagi tõenäoline.
"Mis vihje see veel on?" küsis ta kahtlustavalt.
"No tead küll. Oleme kuskil omavahel ega pista oma nina teiste eraellu." Prunditasin võidutsevalt huuli. Ma küll ei osanud midagi tarka välja mõelda sellistes olukordades, kuid ei lase endale ka ülekohut teha.
Jason pigistas õrnalt mu taljet - vähemalt temale avaldas see muljet.
"Tead sa, bro, tüdruk räägib õigust," kostis kuskilt kaugemalt Cyle'i hääl.
No ma kohe ei tea, mis õnneratas mind on tabanud. Cyle isiklikult kiidab mu ütlust. Woah.
Zack ei öelnud enam midagi - passis vaikselt diivanil, suu lukus.
"Kuidas mu köök siis .. sellest vaatenurgast oli?"
Otsisin silmadega Jake'i. Siis vaatasin talle tõsiselt otsa.
"Täitsa okei, mees. Meil oli väga mugav seal." vastas minu eest Jason.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar