Jake sulges ukse, kui ma ta tuba uudistasin. Pöörasin ümber, et küsida üht asja, kuid ma jäin vait, sest Jake seisis mulle lihtsalt liiga lähedal.
"Mida sa...?"
"Mida sa...?"
"Sa ei kujuta ettegi, kui hull ma su järele olen," sosistas ta mulle kõrva.
"M-mida?"
"Sa meeldid mulle, Caro, ja ma tahan sind enesele tüdrukuks,"
"Kuid mul on Jason," väitsin ma, kuigi see oli ju kõigile teada-tuntud fakt.
*Tähendab, ma ei olnud kindel, mida ma hetkel tahan. Ma teadsin vägagi hästi, et armastan Jasonit, kuid Jake? Ta küll meeldis mulle .. kuid ainult sõbrana. Nüüd. Pluss meil oli sarnane mõtlemine.*
"Sa meeldid mulle, Caro, ja ma tahan sind enesele tüdrukuks,"
"Kuid mul on Jason," väitsin ma, kuigi see oli ju kõigile teada-tuntud fakt.
*Tähendab, ma ei olnud kindel, mida ma hetkel tahan. Ma teadsin vägagi hästi, et armastan Jasonit, kuid Jake? Ta küll meeldis mulle .. kuid ainult sõbrana. Nüüd. Pluss meil oli sarnane mõtlemine.*
Ta tõmbus pingule. "See ei tähenda midagi. Me võime kohtuda salaja."
Nüüd oli minu kord pingule tõmbuda. "Mida? Sa tahad öelda, et ma peaksin Jasonit petma?" Seda ma nüüd küll ei luba.
"Miks mitte?" imestas ta.
Tõukasin teda kõigest jõust vastu rinda. "Mina ei ole selline,"
Ta seedis hetke mu sõnu. "Ei, aga..."
"Ma armastan Jasonit. Jake .. sa meeldid mulle, kuid sõbrana."
"Ja mitte midagi enamat?"
"Kahjuks ei." Ma ei tahtnud rohkem sellel teemal jätkata, kuigi teadsin, et peaksin selle rohkem kindlaks tegema.
"Ja mitte midagi enamat?"
"Kahjuks ei." Ma ei tahtnud rohkem sellel teemal jätkata, kuigi teadsin, et peaksin selle rohkem kindlaks tegema.
Jätsin ta tuppa nõutuna seisma. Või õigemini .. proovisin.
"Ma ei arvanud, et sa selline oled," tunnistasin Jake'ile.
"Milline?"
"No sa suhtled Cyle'i ja nendega .. nad ei jätaks seda nii,"
"Ma suhtlen nendega. Kuid ma suhtlen ka teistega. Pealegi, see, kellega ma suhtlen, ei tähenda, et ma peaks nendesugusteks hakkama. Või mis sa arvad?"
Kehitasin nõutult õlgu. Ma tõesti ei teadnud.
"Ma olen sulle ju rääkinud," raputas poiss pead.
"Ma imestasin sellepärast, et ma just nagu saatsin su pikalt ja sa nagu .. lihtsalt oled?" Ma ei osanud teistmoodi lauset lõpetada.
"Ma võin oodata." ütles ta, mille peale ma kergelt võpatasin, "Sa oled praegu teise tüdruk ja mul pole õigust sinuga midagi teha. Meeste aukoodeks, eks?"
Noogutasin kahtlevalt. "Ma siis lähen?" Näitasin kätega umbmääraselt uksele.
"Aga palun," Jake hoidis mulle džentelmenlikult ust lahti.
"Tänan," Ma lipsasin kiiresti uksest välja alla.
Pidu oli täies hoos. Imelikult kombel oli siin isegi suurem osa Cyle'i grupist siin. Tavaliselt nad ei käinud, kuid oletasin, et see oli sellepärast, et üks grupi liikmetest korraldas peo enda pool.
Ja nad ei suuda ette kujutadagi, milline on ta tegelikult.
"Kus sa olid? Ma hakkasin muretsema juba." Jasoni tugevad käed põimusid õrnalt mu piha ümber.
Lõpuks ta tuligi. "Ma olin köögis,"
Jason saatis pilgu köögi poole, kus olid Analeigh ja Michelle.
Palvetasin mõttes, et saaksin niipea kui võimalik nendelt katet paluda.
"Lähme istume?" Poiss osutas vaba diivani poole. Vnoh, mitte päris vaba, kuna seal istus Hannah.
"Ma lähen toon oma joogi." leidsin ma vabanduse kööki põigata, "Toon sulle ka midagi?"
"Nestea'd on?"
Pööritasin kergelt silmi. "Küll sa oled ikka igav,"
"Ma ei joo täna,"
"Ok,"
Tuiskasin kööki.
"Tüdrukud?"
Analeigh ja Michelle vaatasid mulle ootuses otsa.
"Kui Jason peaks küsima, siis ma olin viimased kolmveerand tundi köögis,"
"Aga sa ju olidki..." alustas Analeigh, kuid Micha katkestas teda: "Välja arvatud viimased 15-20 minutit. Kus sa olid?" Ta silmad välgatasid uudishimus ja kahtluses.
Ei. "Mul oli tegemist,"
"Ja mis see oleks, millest Jason teada ei tohi saada?"
"Michelle!" hüüatas Analeigh, "Mis sul on? Tal on ju ka oma isiklik elu."
"Isiklik elu... Kus ta siis oli, kui Jasonit polnud siingi? Ta pidi meid köögis aitama. Tema aga töllerdab kuskil ringi ja me peame veel tema eest valetama ka,"
"Kes peab kelle eest valetama?"
Pöörasin ümber ja ...
"Me rääkisime sellest, kuidas sõbrannad valetavad teisele sõbrannale meeldivale poisile midagi, et nad käima hakkaks," proovis Analeigh olukorda päästa.
"Mida?" Jasoni näol oli täielik WTF-ilme.
"Me lihtsalt tahtsime teada saada, kus Caroline oli kogu selle aja,"
"Michelle!" sisistas Analeigh vaikselt tüdrukule, kes paistis kogu seda asja nautivat.
"Kas ta köögis polnud?" uuris Jason vankumatult.
Phew. Vedas läbi.
"Muidugi oli, Michelle ajab niisama..."
"Mina ei aja kunagi midagi!"
Tänasin mõttes jumalat, et Micha ei tea Jake'ist midagi. Muidu oleks siin praegu...
"Kas sa ei rääkinudki talle, Caro?"
Pöörasin ümber. "Jake?"
"Rääkinud mulle millest?" sekkus juttu Jason, libistades oma käe ümber mu piha, märkides sellega ära, et ma olen tema oma.
Teoreetiliselt. Hammustasin valusalt huulde, proovides midagi välja mõelda.
"Sellest, millest me rääkisime?" Jake puuris pilguga Jasoni kätt, justkui see ei peaks seal olema.
Enda arust ma ütlesin talle...
"Millest ta räägib, Caro?"
"Caro-kallis, kas mina ütlen talle või sina?"
"Jake, ma ütlesin sulle, et ma olen Jasoniga, et me oleme kõigest sõbrad,"
Jake hakkas naerma. "Sõbrad, kes metsas jalutades üksteisel käest kinni hoiavad ja suudlevad?"
"Millest sa räägid, Jake?"
"Ära teeskle teadmatust, armas,"
"Kas see on tõde, mida ta räägib?" Jason võttis oma käe ära.
Oh shit, kas ma pean seda nüüd kõigi ees tegema? Kõigi tähendas tegelikult ainult Michelle'i ja Analeigh'd, kuid sellest täitsa piisas. "Ei .. tähendab jah, mõnes mõttes,"
"Kas siis ei või jah?"
"Me käisime paar korda metsas - see on kõik,"
"Ja muidugi jätad sa mainimata, et me käime salaja,"
***
"Angel! Issand, tänks," Tõusin kärmelt istuli, tehes kindlaks, et ma olen ikka ohutult oma voodis, mitte kuskil kellegagi suhteid klaarimas.
Ma ilmselgelt mõtlen üle. Jake ja mina? C'mon, isegi kui ta on tegelikult sarnase mõtteviisiga, ei hakkaks ta minuga käima ega midagi, sest .. ta peab säilitama oma kohta. Oot-oot-oot, millest ma mõtlen? Miks see kõlab, nagu ma oleks pettunud, et Jake ei taha mind? Omg, tõesti. Kuigi see kõik muidugi ei muuda tõsiasja, et see unenägu oli liiga reaalne. Liiga .. jah.
Piilusin kella, mis näitas kõigest 8 hommikul. Laupäevahommikul.
Yay.
Heitsin tagasi pikali, kuid und ei tulnud. Heitsin teki kõrvale, avasin akna, et tuppa tuleks veidi jahedat novembrikuuõhku ja läksin pesema. Pestud, tegin voodi ära, panin akna kinni ning otsustasin kõigile hommikusööki teha.
Pannkoogid vahtrasiirupiga tundusid olevat hea variant ja pealegi polnud ma ammu kokanud.
"Oh issand, Caro, ära laula!" porises mu väikevend Dennis.
"Kui sa veel õiendama hakkad, pannkooki ei saa!"
"Sa ei ole ema!"
"Aga ma tegin pannkooke,"
Sellele vastu polnud tal midagi öelda ja ta jäi vait.
Õnneks. "Niisiis, teed?" Otsustasin olla veidi aega ka hea õde.
"Kas elutuppa võib?"
Kehitasin õlgu. "Mis seal?"
"Dora the Explorer,"
Facepalm. "Oh, olgu,"
Tegin talle tema lemmiku - karamellitee kolme lusika suhkruga.
Oh püha jumalapirukas, ta saab diabeedi.
Kuid midagi polnud teha - suhkrut ta armastas.
"Vaata, et sa midagi ümber ei aja," hüüdsin talle järele, kuid ta vaid ühmas midagi vastuseks. Proovi sa veel hea olla.
Istusin nüüd ise laua taha, et nautida pannkooke ja kõrvale tehtud greibismuutit. Jah, kui ma väga midagi tahtsin, siis seda ma ka tegin.
"Mõni eriti varajane," sõnas isa, kui oli kööki jõudnud.
"Uni läks ära,"
"Ja sa tegid süüa!"
Kehitasin õlgu.
"Daphne, sa vaata vaid, ta tegi meile hommikusöögi,"
Emps lõi teatraalselt käsi kokku. Pööritasin selle peale vaidsilmi ja jätkasin söömist.
"Täna oli pidu kellegi juures," alustas ema.
"Jah, Jake'i juures,"
"A, see oli see ilus poiss pikkade juustega,"
Turtsatasin. "Jah, oli küll,"
"Ma ei hakka sind jälle ära tooma!" hakkas isa protestima.
"Mul on poiss, muuseas, kellel on auto," Nähtavasti oli ta selle jälle ära unustanud.
"A, õigus jaa. Phew, siis on kõik hästi."
Pööritasin jälle silmi ja viisin nõud kraanikaussi.
"Mis kell sa minema hakkad?" küsis ema.
"Mingi 7-8 peaks seal olema, me Jasoniga lähme,"
"Okei," kuulsin ma veel, kui juba trepist üles tuiskasin, proovides kõigest väest mitte mõelda sellele debiilsele unenäole.
Ma isegi pole kunagi mõelnud Jake'ist kui... Keda ma nüüd õigupoolest petta proovin?
*Kui ma proovisin Jasonit unustada, osutus mu 'varuvariandiks' just Jake. Põhiliselt selle pärast, et ta jäi mulle silma juba siis, kui sügisel koos paljude teistega meie klassi tuli. Ta oli ilus ja .. populaarne. Kuigi see viimane pigem häiris mind. Aga noh, peaasi, et Jasonist erinev. Ja siis ma hakkasin Jasoniga käima ja Jake'iga suhtlema. See oli nii naljakas, sest see lihtsalt juhtus. Ma isegi ei pidanud midagi erilist selle jaoks tegema. Poistega suhtlemine oli mulle raske, kuna ma ei osanud kunagi öelda midagi õiget. Aga, paistab, et ma muutusin. Ja need muutused meeldisid mulle.*
Jake liikus ülihelikiirusel ukse juurde, takistades mu teed.
"Ära tee," hingeldasin ma tema läheduse tõttu. Õigupoolest oleksin ma tahtnud sisistada.
"Miks mitte?" küsis ta, tulles oma näoga lähemale. Nagu sa ei oleks piisavalt lähedal. Ta jättis ühe käe alles, kuid teisega tõstis mu lõuga, et ma peaks talle otsa vaatama. Olin vahepeal pilgu alla lasknud.
I do it. "Sest ma ei taha?" Kurat, see kõlas küsimusena. Cr..
Ta võttis oma käed ära ja astus sammu tagasi. "Siis ma ei tee."
WTF? "Sa lihtsalt lased mu lahti?" Mul pidi suu lahti vajuma.
"Jah," Ta kohendas oma pikki juukseid. "Sa ei taha, et ma seda teeksin, siis ma ei tee ka." Ta naeratas.Ta võttis oma käed ära ja astus sammu tagasi. "Siis ma ei tee."
WTF? "Sa lihtsalt lased mu lahti?" Mul pidi suu lahti vajuma.
"Ma ei arvanud, et sa selline oled," tunnistasin Jake'ile.
"Milline?"
"No sa suhtled Cyle'i ja nendega .. nad ei jätaks seda nii,"
"Ma suhtlen nendega. Kuid ma suhtlen ka teistega. Pealegi, see, kellega ma suhtlen, ei tähenda, et ma peaks nendesugusteks hakkama. Või mis sa arvad?"
Kehitasin nõutult õlgu. Ma tõesti ei teadnud.
"Ma olen sulle ju rääkinud," raputas poiss pead.
"Ma imestasin sellepärast, et ma just nagu saatsin su pikalt ja sa nagu .. lihtsalt oled?" Ma ei osanud teistmoodi lauset lõpetada.
"Ma võin oodata." ütles ta, mille peale ma kergelt võpatasin, "Sa oled praegu teise tüdruk ja mul pole õigust sinuga midagi teha. Meeste aukoodeks, eks?"
Noogutasin kahtlevalt. "Ma siis lähen?" Näitasin kätega umbmääraselt uksele.
"Aga palun," Jake hoidis mulle džentelmenlikult ust lahti.
"Tänan," Ma lipsasin kiiresti uksest välja alla.
Pidu oli täies hoos. Imelikult kombel oli siin isegi suurem osa Cyle'i grupist siin. Tavaliselt nad ei käinud, kuid oletasin, et see oli sellepärast, et üks grupi liikmetest korraldas peo enda pool.
Ja nad ei suuda ette kujutadagi, milline on ta tegelikult.
"Kus sa olid? Ma hakkasin muretsema juba." Jasoni tugevad käed põimusid õrnalt mu piha ümber.
Lõpuks ta tuligi. "Ma olin köögis,"
Jason saatis pilgu köögi poole, kus olid Analeigh ja Michelle.
Palvetasin mõttes, et saaksin niipea kui võimalik nendelt katet paluda.
"Lähme istume?" Poiss osutas vaba diivani poole. Vnoh, mitte päris vaba, kuna seal istus Hannah.
"Ma lähen toon oma joogi." leidsin ma vabanduse kööki põigata, "Toon sulle ka midagi?"
"Nestea'd on?"
Pööritasin kergelt silmi. "Küll sa oled ikka igav,"
"Ma ei joo täna,"
"Ok,"
Tuiskasin kööki.
"Tüdrukud?"
Analeigh ja Michelle vaatasid mulle ootuses otsa.
"Kui Jason peaks küsima, siis ma olin viimased kolmveerand tundi köögis,"
"Aga sa ju olidki..." alustas Analeigh, kuid Micha katkestas teda: "Välja arvatud viimased 15-20 minutit. Kus sa olid?" Ta silmad välgatasid uudishimus ja kahtluses.
Ei. "Mul oli tegemist,"
"Ja mis see oleks, millest Jason teada ei tohi saada?"
"Michelle!" hüüatas Analeigh, "Mis sul on? Tal on ju ka oma isiklik elu."
"Isiklik elu... Kus ta siis oli, kui Jasonit polnud siingi? Ta pidi meid köögis aitama. Tema aga töllerdab kuskil ringi ja me peame veel tema eest valetama ka,"
"Kes peab kelle eest valetama?"
Pöörasin ümber ja ...
"Me rääkisime sellest, kuidas sõbrannad valetavad teisele sõbrannale meeldivale poisile midagi, et nad käima hakkaks," proovis Analeigh olukorda päästa.
"Mida?" Jasoni näol oli täielik WTF-ilme.
"Me lihtsalt tahtsime teada saada, kus Caroline oli kogu selle aja,"
"Michelle!" sisistas Analeigh vaikselt tüdrukule, kes paistis kogu seda asja nautivat.
"Kas ta köögis polnud?" uuris Jason vankumatult.
Phew. Vedas läbi.
"Muidugi oli, Michelle ajab niisama..."
"Mina ei aja kunagi midagi!"
Tänasin mõttes jumalat, et Micha ei tea Jake'ist midagi. Muidu oleks siin praegu...
"Kas sa ei rääkinudki talle, Caro?"
Pöörasin ümber. "Jake?"
"Rääkinud mulle millest?" sekkus juttu Jason, libistades oma käe ümber mu piha, märkides sellega ära, et ma olen tema oma.
Teoreetiliselt. Hammustasin valusalt huulde, proovides midagi välja mõelda.
"Sellest, millest me rääkisime?" Jake puuris pilguga Jasoni kätt, justkui see ei peaks seal olema.
Enda arust ma ütlesin talle...
"Millest ta räägib, Caro?"
"Caro-kallis, kas mina ütlen talle või sina?"
"Jake, ma ütlesin sulle, et ma olen Jasoniga, et me oleme kõigest sõbrad,"
Jake hakkas naerma. "Sõbrad, kes metsas jalutades üksteisel käest kinni hoiavad ja suudlevad?"
"Millest sa räägid, Jake?"
"Ära teeskle teadmatust, armas,"
"Kas see on tõde, mida ta räägib?" Jason võttis oma käe ära.
Oh shit, kas ma pean seda nüüd kõigi ees tegema? Kõigi tähendas tegelikult ainult Michelle'i ja Analeigh'd, kuid sellest täitsa piisas. "Ei .. tähendab jah, mõnes mõttes,"
"Kas siis ei või jah?"
"Me käisime paar korda metsas - see on kõik,"
"Ja muidugi jätad sa mainimata, et me käime salaja,"
***
"Angel! Issand, tänks," Tõusin kärmelt istuli, tehes kindlaks, et ma olen ikka ohutult oma voodis, mitte kuskil kellegagi suhteid klaarimas.
Ma ilmselgelt mõtlen üle. Jake ja mina? C'mon, isegi kui ta on tegelikult sarnase mõtteviisiga, ei hakkaks ta minuga käima ega midagi, sest .. ta peab säilitama oma kohta. Oot-oot-oot, millest ma mõtlen? Miks see kõlab, nagu ma oleks pettunud, et Jake ei taha mind? Omg, tõesti. Kuigi see kõik muidugi ei muuda tõsiasja, et see unenägu oli liiga reaalne. Liiga .. jah.
Piilusin kella, mis näitas kõigest 8 hommikul. Laupäevahommikul.
Yay.
Heitsin tagasi pikali, kuid und ei tulnud. Heitsin teki kõrvale, avasin akna, et tuppa tuleks veidi jahedat novembrikuuõhku ja läksin pesema. Pestud, tegin voodi ära, panin akna kinni ning otsustasin kõigile hommikusööki teha.
Pannkoogid vahtrasiirupiga tundusid olevat hea variant ja pealegi polnud ma ammu kokanud.
"Слёзы не к чему...
Не моя вина,
Что осталась я сегодня одна.
Пусто на душе...
Телефон молчит, повторяю я:он еще позвонит!
Извинишься - прощу... нежно обниму,останься прошу,
Ты мне скажешь люблю.
Почему одна?-задаю вопрос.
Почему ушёл?.. обидно до слёз!!!
Знаю только во сне с тобою будем вдвоём,
если хочешь,иногда я засыпать буду днем.
Знаю только во сне с тобою счастлива я,одену лучшее платье,одену лишь для тебя!!
Знаю только во сне с тобою будем вдвоём,
если хочешь,иногда я засыпать буду днем.
Знаю только во сне с тобою счастлива я,
верю сбудется сон и ты полюбишь меня!
Ветром стану я,
Буду рядом с ним ,
не заметит он,
как станет другим...
Распахну окно, небо попрошу: ты скажи ему,что я его жду!!
пусть придет ко мне,
и исчезнет грусть.
Улетим вдвоём... под утро вернусь!
Почему опять - это просто сон?
Почему всегда мои мысли о нём?
Знаю только во сне с тобою будем вдвоём,
если хочешь,иногда я засыпать буду днем.
Знаю только во сне с тобою счастлива я,одену лучшее платье,одену лишь для тебя!!
Знаю только во сне с тобою будем вдвоём,
если хочешь,иногда я засыпать буду днем.
Знаю только во сне с тобою счастлива я,
верю сбудется сон и ты полюбишь меня!""Oh issand, Caro, ära laula!" porises mu väikevend Dennis.
"Kui sa veel õiendama hakkad, pannkooki ei saa!"
"Sa ei ole ema!"
"Aga ma tegin pannkooke,"
Sellele vastu polnud tal midagi öelda ja ta jäi vait.
Õnneks. "Niisiis, teed?" Otsustasin olla veidi aega ka hea õde.
"Kas elutuppa võib?"
Kehitasin õlgu. "Mis seal?"
"Dora the Explorer,"
Facepalm. "Oh, olgu,"
Tegin talle tema lemmiku - karamellitee kolme lusika suhkruga.
Oh püha jumalapirukas, ta saab diabeedi.
Kuid midagi polnud teha - suhkrut ta armastas.
"Vaata, et sa midagi ümber ei aja," hüüdsin talle järele, kuid ta vaid ühmas midagi vastuseks. Proovi sa veel hea olla.
Istusin nüüd ise laua taha, et nautida pannkooke ja kõrvale tehtud greibismuutit. Jah, kui ma väga midagi tahtsin, siis seda ma ka tegin.
"Mõni eriti varajane," sõnas isa, kui oli kööki jõudnud.
"Uni läks ära,"
"Ja sa tegid süüa!"
Kehitasin õlgu.
"Daphne, sa vaata vaid, ta tegi meile hommikusöögi,"
Emps lõi teatraalselt käsi kokku. Pööritasin selle peale vaidsilmi ja jätkasin söömist.
"Täna oli pidu kellegi juures," alustas ema.
"Jah, Jake'i juures,"
"A, see oli see ilus poiss pikkade juustega,"
Turtsatasin. "Jah, oli küll,"
"Ma ei hakka sind jälle ära tooma!" hakkas isa protestima.
"Mul on poiss, muuseas, kellel on auto," Nähtavasti oli ta selle jälle ära unustanud.
"A, õigus jaa. Phew, siis on kõik hästi."
Pööritasin jälle silmi ja viisin nõud kraanikaussi.
"Mis kell sa minema hakkad?" küsis ema.
"Mingi 7-8 peaks seal olema, me Jasoniga lähme,"
"Okei," kuulsin ma veel, kui juba trepist üles tuiskasin, proovides kõigest väest mitte mõelda sellele debiilsele unenäole.
Ma isegi pole kunagi mõelnud Jake'ist kui... Keda ma nüüd õigupoolest petta proovin?
*Kui ma proovisin Jasonit unustada, osutus mu 'varuvariandiks' just Jake. Põhiliselt selle pärast, et ta jäi mulle silma juba siis, kui sügisel koos paljude teistega meie klassi tuli. Ta oli ilus ja .. populaarne. Kuigi see viimane pigem häiris mind. Aga noh, peaasi, et Jasonist erinev. Ja siis ma hakkasin Jasoniga käima ja Jake'iga suhtlema. See oli nii naljakas, sest see lihtsalt juhtus. Ma isegi ei pidanud midagi erilist selle jaoks tegema. Poistega suhtlemine oli mulle raske, kuna ma ei osanud kunagi öelda midagi õiget. Aga, paistab, et ma muutusin. Ja need muutused meeldisid mulle.*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar