"Minu 10 küsimust, jaa muidugi," Ulatasin Chantalile oma esperanto vihiku.
"Vi liberta matura, vi dorloti, vi hobio. Normaalne." Chan ulatas mu vihiku tagasi.
"Pmst küsimused,"
"Mmhhmm," venitas tüdruk, uurides parajasti oma telefoni.
Kaotad poole sõbrast, kui ta armub. Täiesti.
***
"Nagu lubatudki sai, teete täna paaristööd. Ja mitte oma tavalise pinginaabriga." Nagu eelnevalegi lausele, vastati ka sellele kas "böö" või "jess"-iga.
Te ju lasete mul Jasoniga olla, kas pole, härra Stromwell?
* Haha, jah, see oli see, millega ma tol hetkel kõige rohkem tegelesin. Saatsin õpetajatele telepaatilisi palveid, et saaksin Jasoniga ühes rühmas või paaris olla. Nüüd on sellest nii naljakas mõelda. *
"..Caroline ja Jason..,"
Mu pea jõnksatas üles. Oota, mida?
Mr.Stromwell jätkas õpilaste paaridesse panemist, nagu midagi polekski juhtunud. Tema jaoks ju polnudki.
"Kasuta võimalust, kullake, nagu ma ütlesingi," irvitas Chantal mu kõrval.
"Paistab, et mul siiski on telepaatilised võimed, eks ole," vastasin talle, ise piideldes juuste alt Jasonit.
Ta oli kurb, seda oli näha.
Ohkasin. "See ei ole võimalus," Mitte praegu.
Tüdruk heitis poisile põgusa pilgu, et mitte kahtlust äratada, siis vaatas taas mulle otsa. "Paistab, et tõesti. Aga ma tean, mida sa võiksid teha. Rasketel aegadel vajavad kõik endale head sõpra. Ole toetav."
"Mnjaa,"
"Sinjorinoj, obei," Härra Stromwell seisis meie laua kõrval.
"Apologio," pomisesime Chantaliga.
"Caroline, iri po Jason,"
"Okej," Tõusin püsti, haarates oma koti, vihiku ja pinali, kuna meie esperanto grupi- või paaritööd võtavad tavaliselt terve tunni. Kui lõbus.
Hammustasin huulde, kui ma tema kõrvale maandusin. Muidugi olin ma tuhat korda olnud talle lähemal kui meetri, kuid tema kõrval terve tund istuda ja rääkida oli midagi muud. Ning mis ma selle kohta öelda võin, on see, et see oli reaalselt imelik.
Jason jõllitas pikka aega lauda enda ees. Vaatasin teda pikalt, kuni kuulsin suminat enda ümber, mis tähendas, et teised olid tööle asunud. Jõudsin ka ühe pilgu Stromwellile saata, veendudes, et ta jälgib meie tööd.
Okei, ega's midagi. Rääkima peab. "Ee .. Jason?"
Ta võpatas, justkui poleks juba pikemat aega kuulanud.
On tal üldse ammu, mida ma tema kõrval teen? Loodan.
"Sorry, olin mõtetes veidi. Alustame siis küsimustega, mis?" Ta naeratas mulle oma armsat naeratust.
Ometigi panin tähele, et naeratus oli feik. See püsis vaid tema huultel, silmades oli kurbus. Näha teda murtuna oli väga raske, kuid kuna ma olin talle eikeegi, ei olnud ka midagi, mida võinuksin ta heaks teha.
"Alustame," Pigistasin ka endal naeratuse suule.
***
"Kuulsime uudiseid," kuulutas Michelle, kui me Cassie'ga meie lauda maandusime.
"Haha, nagu see suur uudis oleks," vastasin naerdes, võttes suutäie Spagetti Bolognese'st.
"Või siiski," Micha vaatas mulle endiselt ootavalt otsa.
"Mis uudised, rääkige mulle ka," nõudis Cassie.
"Oh, olgu. Ma istusin esperantos Jasoniga."
"Wow. Kuidas sa sinna said?" küsis Micha.
"Meil oli paaristöö," vastas minu eest Chantal. "Ning Stromwell otsustas, et väga tore on meile kõigile ise paarilised otsida."
"See oli lõbus ju," väitsin ma.
"Lõbus? Sul võis ju lõbus olla, kuid kas sa tead, kellega ma istusin?"
Nüüd sain ma aru, miks Chantal sellest ise rääkis. Ainult et kes see oli? Raputasin vastuseks pead.
"Chan, kullake, ta oli ilmselgelt oma 'kuuma kutiga' liiga ametis. Igatahes, kes see oli?"
"Mul oli muidugi ülitore. Ma istusin Bai-,"
"IUUU!" Me peaaegu kisasime. Sellest piisas, et lähilaudades istujad meie poole kõõrdpilke saadaksid.
Suva. "Iu, kuidas ta võis sulle nii teha?"
"No ma arvan, et ta ei tea, et Bai-,"
"Ära ütle seda nime, ma anun sind. Me ju sööme."
"Okei. Ma arvan, et Stromwell ei tea, et B haiseb ja värki. Õõh."
"Selliseid inimesi peaks puhtalt selle pärast koolist välja viskama,"
"Täpselt," Micha osutas kahvliga mulle. "See on täielik seaduserikkumine."
Me väristasime end veel kord.
"Kuidas siis oli?" pöördus Cassie minu poole.
"Mh?" küsisin ma, olles juba unustanud minu teema.
* Alguses olin ma tõepoolest rahulik. Ei mingeid liialt mainimisi ega midagi. Mingi hetk see muutus ja Jason esines igas mu lauses. See oli kohutav, jah. *
Cassie vaatas mulle kas-sa-oled-idioot- ja samal ajal ka see-on-ju-ilmselge-pilguga otsa. "'Härra Kuum Kutt #1 maailmas'?"
"Aah," Võtsin lonksu kuuma šokolaadi. "See oli omapärane. Imelik. Segane. Selline tunne, nagu ma ei kuuluks sinna, tead küll."
"Mitte päris,"
"Ta tahab öelda, et Jason saatis talle elektrilaengu tooli ja siis Caro mõtles, et mis nüüd viga on,"
"Tänan, kallis, sa oskad ikka nii õigesti kõike seletada," Teadsin, et Micha räägib sarkasmiga, kuid ta jutus oli iva.
"Ahah. See seletab nii mõndagi." hakkas Cassie naerma. "Aga kuidas teil siis edeneb?"
Ohkasin. Ma teadsin ka, et selleni me varsti jõuame. "Ma ei usu, et siit praegu asja saab. Ta on murtud."
"Mis tõestab veel kord, et sa pead endale leidma..."
"Micha," Chan kõlas karmilt.
Whoa.
"No mida?" Micha saatis talle pahura pilgu.
"Jätke järele," sõnasin lepituseks. "Muidugi, armuda klassikaaslasesse on rumal ja mitte kõige parem valik, kuid oma südant pole ma kunagi käskida osanud."
"Oojaa, tõepoolest," Micha saatis mulle pilgu.
Ilmselge. "Täpselt,"
* Jutt käis ühe kindla näitleja hullust fännamisest pool aastat tagasi. Nime ei nimeta, sest nüüd tekitab ta minus tülgastust. Õige oleks ka öelda, et nüüd sain ma pihta, kui kole ta on ja värki. Ning miks Micha mulle pilgu saatis, on see, et ta vihkab teda samuti. *
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar