„Alasia!“ hüüdsin väsinult, rännates mööda tüdruku suurt maja.
„Köögis,“ kostis tüdruku vastus allkorruselt.
Möödudes inimestest, õigemini mu enda klassikaaslastest, liikusin ettevaatlikult trepist alla kööki.
„Jah?“ küsis Alasia, kui oli mind ukseavas märganud. Ta kaunistas minu ja Michelle'i tehtud küpsisekooki sulatatud šokolaadiga.
„Seda et,“ unustasin juba, milleks siia tulnud olin, „kuna nad jõuavad siia?“
„Varsti. Mike ütles, et mingi 15 minuti pärast.“ Alasia naeratas mulle. „Igatsed?“
„Noh, jah, kui aus olla. Ma küll sain ta, kuid lahusolek teeb ikka valu.“ naeratasin kurvalt.
„Vähemalt on teil kõik hästi,“ ta hääl tõusis lause lõpus, nii et see kõlas küsimusena.
„Jah, muidugi,“ vastasin kiiresti.
„Ja .. see teine?“ Tüdruk osutas lõuaga mu selja taha.
Ümber pöörates nägin äsja saunast väljunud Jake'i, õllepudel käes. Pöörasin pea tagasi, et mitte hakata jõllitama tema kõhulihaseid. Lõppkokkuvõttes on Jasonil ka kõhulihased. „Ta on minevik,“ vastasin.
„Tegelt? Nagu .. „fuu, you're too old, I want the new one“?“
Hakkasin tahtmatult naerma. „Jason ei ole vana .. noh, vähemalt mõnes mõttes. Selles suhtes, et ta on mu vana crush küll, kuid siiski .. uus poiss?“
„See oli segane lause. Aga jah.“
„Räägime millestki muust, eks ole. Ma tahtsin veel seda öelda, et Josh ajas viinapudeli trepil ümber. Su trepp on nüüd mõnusalt viinane.“
„Õõh,“ pobises Alasia poolvihaselt, „miks nad kogu aeg end nii purju peavad jooma?“
„Ta ei ole ju purjus .. veel,“
„Saaksid sa selle ära koristada, palun? Mul on siin tegemist.“ Ta osutas lahtipakkimata krõpsudele ja lahtilõikamata juurviljadele.
„Jeah, muidugi. Kust ma lapi saan?“
„Vannitoast,“ kostis Alasia hääl kuskilt külmikupõhjast. Tõenäoliselt võttis ta dipikastet välja.
Painutasin end, möödudes inimestest, kes tee peale ette jäid. Lõpuks jõudsin vannituppa, kus oli ühtlasi klaasukse taga ka saun. Kus olid .. paljad poisid.
Pöörasin neile selja, et kraanikausi alt põrandalapp urgitseda.
„Ou, Caro, sul Jasonist vähe või?“ hüüdis .. ei keegi muu kui Zack.
Vastamata sellele „vaimukusele“ ja üldse reageerimata poiste hüüetele, liikusin tagasi ukse poole, et trepil olev väike viinasegadus koristada. Või vähemalt proovisin.
„Tule eest ära, Zack,“ sisistasin läbi hammaste poisile.
„Või mida sa muidu teed? Kaebad Jasonile?“
„Tead mis.“ sain vihaseks, „Sa oled mulle niigi palju muresid tekitanud. Proovisid meid kogu aeg välja anda ja nüüd, kui kõik teavad, et minu ja Jasoni vahel on midagi, ei ole sa endiselt rahul. Mis kurat sul viga on?!“ karjusin ta peale.
Zack oli vait.
„Kasi mu teelt!“
Ta ei liikunud.
Virutasin talle põrandalapiga vastu paljast rinda, mille tõttu ta mu teelt vaarus ja ma mööda sain. Tampisin vihaselt vannitoast välja, jättes hämmeldunud poisid mulle klaasuksest järele vaatama.
Kõndisin trepini ja hakkasin viina lapi sisse immutama. Tõusin püsti ja otsekohe tundsin Jasoni käsi enda ümber.
„Jason!“ hüüdsin ma ja kallistasin teda, pöörates end 180 kraadi. Ja ma tõesti kallistasin teda, põrandalapp käes. Ja pealegi mitte lihtsalt põrandalapp .. viinast immutatud põrandalapp.
„Mis sa koristad siin juba?“ uuris ta, kui olime oma tervituskallid ja -musid lõpetanud, „Pidu ju alles algas.“
„Josh ajas siin veits viina ümber,“ sõnasin nii rahulikult kui sain. Endine viha oli peaaegu kadunud. Ma ei tahtnud, et Jason midagi märkaks. Aga tänu vaid natuke kadunud vihale, märkas poiss seda peale tähelepanelikku silma vaatamist ja küsis: „Juhtus midagi? Su silmis on midagi imelikku.“
Lõin käega. „Kõik on hästi,“
„Aga tegelt?“
„Kui ma ütlen 'Zack', kas sellest piisab?“
Jason ohkas poolvihaselt. „Mida jälle?“
„Ma ei tea ja ei tahagi teada. Vahet pole. Ma pean selle tagasi viima nüüd.“ Näitasin lappi enda käes.
„Ma viin ise. Oletan, et Zack on veel seal.“
„Sa ei kavatse temaga rääkida, ega?“
„Miks mitte?“
„Sest siis on tal põhjust jälle õiendama tulla. Jäta see, ma viin ise.“
Möödusin temast kiiresti, et ta ei saaks mind kinni püüda. Teel möödus must Zack, nii et mingis mõttes oli mul rahulikum olla.
Vannitoas oli samal ajal Alasia, kes midagi kraanikausis leotas.
„Mis see on?“ uurisin ta käest, pestes vannis põrandalappi.
„Ah, Drake ajas endale Brittanylt saadud veini peale,“
„Häh, kuidas tal see veel õnnestus? Ta pole purjus ju.“
„No mina ei tea. Koristasid viina ära?“
„Jep,“
Alasia muigas. „Hakkasin just mõtlema, miks sul küll nii kaua läks, kuid tuli ju meelde, et ma ise saatsin Jasoni su juurde.“
Muigasin samuti. „Sina siis see olidki. Mõtlesingi, kuidas ta mu nii kiiresti üles leidis.“
Panin lapi kuivama ja väljusin koos Alasiaga tagasi elutuppa. Seal käis parajasti poistel Monopoly-mäng, kus nad Dougi proovisid pankrotti ajada, ja köögis mängiti Aliast, ka Michelle oli seal. Chantal rääkis samal ajal Edi ja Charlesiga mingitest järjekordsetest olümpiaadidest, Cassie rääkis Hannah ja Analeigh'ga. Otsisin pilguga Jasonit, kuid siis tuli meelde, et ta oli selles Monopoly-seltskonnas.
Selle asemel, et kellegagi liituda, haarasin külmikust oma Fizz Blueberry ja avasin selle. Võtsin suure lonksu, sulgedes naudingust silmad. *Tavaliselt mulle ei meeldinud alkohol, kuid seekord olin otsustanud proovida. Ja mis selles nii halba ka oleks? Kõigest alkohol.*
„Ai-ai, Caroline ja joob?“ naeratas Cassie.
„Mhm,“ vastasin vaid.
„On siin üldse normaalseid inimesi?“ küsis Michelle oma tavalisel häälel, vaadates ringi.
„Jason ei joo, Brenda ja Sheena samuti. Vähemalt pole veel joonud.“ kostsin vaid vastuseks sama ülbelt.
Ta turtsatas ja läks kellegagi rääkima.
„Ma küll selles midagi halba ei näe,“ sõnas Hannah, haarates on punase veini.
„Täpselt,“ Ka Analeigh ja Cassie võtsid oma joogid – Viru Valge Cooler Pink Grapefruit ja Caribba Lime.
Pööritasin silmi. „Ta hakkab mulle närvidele käima,“ pobisesin.
„Ah jäta,“ soovitas meie juurde ilmunud Alasia, Vana Tallinna kreemiliköör pokaalis. Tema muigest sain aru, et Jason on mu selja taga.
„Kas sulle ka ei meeldi, et ma joon?“ küsisin, pöörates end ümber.
Kuid see polnud Jason. See oli Jake.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar