Viimased kuud on möödunud kui unenägu - segaselt ja uduselt.
***
Niipea, kui Jake sai teada meie lahkuminekust, minu ja Jasoni lahkuminekust, uuris ta, kas see oli ajendatud meie plaanist. Ma vaid noogutasin selle peale, kuid Jake ei märganud seda. Ta küsis kõigest, kas ma olen valmis. Ma ei olnud. Kuid siis oleks minu murdumine olnud samuti mõttetu. Seega noogutasin taas.
Ta kummardus, et mind suudelda. Ma lihtsalt seisin seal, tuimalt ja mittemidagi tehes. Jah, ta suudles mind kogu kooli ees. Selleks, et Zack saaks teada, et minu ja Jasoni vahel on kõik tõesti läbi.
Meie klass oli muidugi suht šokeeritud, kui kiiresti ma Jasonist üle sain. Nemad ikka arvasid, et ma olen hullult korralik ja värki. Hui olengi - eks need vaiksemad ongi kõige hullemad.
Samal päeval saatis Chan mulle matemaatikatunnis kirja.
"Ma poleks seda sinust kunagi arvanud," seisis seal.
Mina samuti, tahtsin kirjutada, kuid siis oleks hakanud sadama küsimusi.
"Eks me kõik üllata üksteist aeg-ajalt," kirjutasin vastuseks.
Ta ei kirjutanud rohkem midagi.
***
Meie laua taga valitses samal päeval vaikus - kõik nokkisid oma toitu.
"Sa said päris kiiresti hakkama sellega," lõhkus lõpuks vaikuse Michelle.
Vaatasin talle tühja pilguga otsa.
"Kuidas?" küsis Cassie.
Kehitasin õlgu. "See on .. keeruline," laususin. Toit tundus antud hetkel olevat huvitavam kui ükskõik mis muu.
"Mis tehtud, see tehtud. Mis läinud, see läinud." sõnas Alasia mõtlikult.
"Jätame selle teema," ütlesin ma häälega, mis ei talunud vastuvaidlemist.
"Kuidas soovid," lausus Michelle.
Sellega oli teema lõpetud.
***
Tagasi tänasesse päeva
Jah, nii see oli. Praegu .. noh, praegu on sellest möödunud juba paar kuud ning on suvi. Mis meil siis vahepeal veel oli? Norrmalsest elust.
Füsa eksam. 3. Normaalne, lähme edasi.
Aktus. Pildistasime, naersime, võtsime suve vastu. Ei midagi erilist.
Suve alguse tähistamine Brittany pool. Läbu, narkots (väga suur osa ei teinud ofc!!! Kõigest mõned Cole'i gängist...) Oot nüüd, selle kohta ma ei ütle "normaalne" või "ei midagi erilist". See oli isegi "väga eriline". Okei, ma parem ei jama, vaid räägin, kuidas see oli.
***
4. juuni, õhtul u. kell 6
Ma istusin Britti verandal, mekkides oma Fizzi, ja jälgisin, kuidas Jason Laureniga sulgpalli tagus.
Eelmine aasta see olin mina... Kurat, Caroline Forbz, lõpeta halamine juba üks kord!
Ma olin enda peale tõeliselt vihane. Kõigepealt ma jätan ta - ja vahet tõesti pole, et see toob hiljem kasu, või kas ikka toob? - ja siis ma lihtsalt veedan kogu oma vaba aja halades, kui halb mul ilma temata on. Isegi kui see on tõsi.
Fuck, kuidas ma tahaksin talle ära rääkida... Nii, see on juba normaalsem.
Kuid ma ei saanud. Vähemalt siis mitte.
Ent ühel päeval ta saab kõigest teada. Ma luban. Ma ...
Keegi pontsatas mu kõrvale.
"Tere, Cole," venitasin poisile väsinud.
Tema, nagu ka Owen, Rick, James ja keegi veel, oli laksu all. Tõmbasid end kanepit täis. Seega polnud temast ohtu oodata. Kui ainult seda, et ta oli terve õhtu käitunud nagu idioot. Kes on narkouimas inimesi näinud, see saab aru, millest ma räägin.
Ta piidles mind kaua. Kaua. "Tahad?" küsis ta siis, sirutades mu poole karbi selle rõveda asjandusega.
Oota, kas ma tõesti ütlesin 'küsis'? Um, ei, see oli pigem käsk. "Em, ei," vastasin kindlalt.
"Kindel?"
"Täiesti," kortsutasin kulmu. Tema hääl hakkas muutuma liiga pealetükkivaks.
Ta mõtiskles veidi. "Sa rsk, võtad seda," sisistas Cole vihaselt.
"Um, ei, siiski mitte," sõnasin veelgi kindlamalt.
Ta kiristas hambaid.
"Ma lähen," laususin ma püsti tõustes. Kus kurat on Cassie, Micha ja Alasia, kui mul neid vaja on? Kuhu Jason ja Lauren kadusid?! Kus, kuradi pärast, üldse kõik on?
Imelik oli see sellepärast, et enamus magas õues telkides, kui mitte kedagi polnud siin, telgiplatsi ees.
Ega nad lõkkeplatsi juures ole? Oh, fuck. Siis osa on toas ja osa magab. Kui tore, mõtlesin sarkastiliselt.
"Sa jääd siia," lausus poiss kindlalt.
Raputasin pead. "No way, ära mitte loodagi,"
Tõusin püsti ning tahtsin liikuda tuppa, kuid ta kargas püsti, enne kui ma sammugi teha jõudsin.
Kus on Jake, kui mul teda nii vaja on?
Üks hetk ja ma olin vastu seina surutud, Cole'i nägu vadi 10 cm kaugusel minu omast. "Sa oled üks eriline tüdruk, Caroline," ütles ta.
Muigasin rõõmutult. Kindla peale, et olen. "See, et ma ei ole nagu teie, ei tähenda veel, et..."
Ta surus sõrme mu huultele. Vaatamata tema nägususele ja heale lõhnale - aga ma usun, et enamus poisse kasutavad meeldivat odekolonni ning näevad ka head välja - ei tundnud ma tema vastu kunagi midagi. Pealegi, ta oli 'koorekihist' ning talle meeldis end täis tõmmata ja umbe juua.
*Tähendab, kunagi arvati, et ta meeldib mulle ja bla-bla-bla, kuid ta on mu jaoks liiga .. ennasttäis? Ma nüüd kohe ei teagi. Temasuguste jaoks on lihtsalt liiga palju negatiivseid asju. Jerk, mängur jne.*
Seega oli see mulle vastumeelt, kuid ometi püsisin vagusi, sest kes teab, millega see tüüp võib hakkama saada? Eriti, kui ta alksi on tarbinud... Ja kanepit teinud.
"Ma räägin sellest, et sul vedas. Sa oled üks vähestest tüdrukutest, keda mina tahan."
Väristasin end, saades liigagi hästi aru, mida see tähendab.
* Kõik ju teavad seda tüüpilist populaarset kampa, mis koosneb jalkpalluritest (või muudest sportlastest - kõik sõltub koolist) ja ergutustüdrukutest. Kes siis kõik omavahel... Nojah. Meil ei ole see päris nii. Vnoh... Iseenesest osadel (nt. Brittanyl) on poisid olemas. Ka osadel poistel on tüdrukud olemas. Nagu kindlad = nad ei maga sportlastega. Aga ma kaldun teemast kõrvale.
Põhimõte on selles, et kuna Cole on selles kambas kõige tähtsam, siis tema saab ka valida, keda ta tahab. Kuigi siin ei ole asi pigem tahtmises, vaid ärakasutamises. Ta on ilus, vastu vaielda ei saa, ning enamus tüdrukuid on temast vaimustuses. Mis siin ikka salata - ka Michal oli crush Colega. Kuid Cole ei huvitu nendest. Tal on vaja vaid seksi. Üheöösuhe.
Ning arvestades, et ta võib saada iga tüdruku, kelle vaid tahab .. Noh, Michal vedas. Jälle teemast kõrvalekanne. Suht. Sorry
Liikudes nüüd aga päris teema juurde tagasi... Cole'il oli tüdruk, kellega ta käis aasta. Ja tõenäoliselt see tüdruk ka meeldis talle (muidu nad poleks ju nii kaua koos olnud, või mis?). See aasta aga läksid nad lahku. Ja kui ta nüüd ütles, et ta tahab mind, siis... Ma ei saa keelduda. Keegi ei ole Cole'ile kunagi ära öelnud. Ta saab alati mida tahab.
Või kas ikka saab?*
"Siis sinul ei vea. Sest mina sind ei taha."
Cole surus mu tugevamini vastu seina, pigistades oma käed mu kõri ümber samuti tugevamini.
"Lase mind lahti," püüdsin olla tugev, kuid mu hääl värises liiga hullusti.
Lõppkokkuvõttes ma siiski kartsin teda.
Cole ei pööranud mu vastupanule mingit tähelepanu, surus hoopis oma huuled minu omadele.
Olgu, olgu, selles ma valetama ei hakka - suudelda ta oskab. Ainuke probleem oli pigem selles, et ma ei tundnud mingit värinat ega midagi, mida ma tundsin .. Jasoniga.
"Ou, ou, mees," kostus meie tagant.
Jake, Jake, Jake!
"Ta on minu tüdruk siiski," sõnas poiss, vabastades mind Cole'i haardest.
Viimane vaatas talle oma 'bossipilguga' otsa.
Hui see aitab, mõtlesin ma.
Cole võis ju kamba boss olla, kuid samal ajal kuulus ta ka Zacki kampa. Ja seal oli Jake temast kõrgemal.
Jake vastas talle 'sa-ei-ole-praegu-minu-boss-üks-kõne-ja-sa-jääd-tööst-ilma-ja-mitte-ainult-pilguga.
Uh, see tuli segane.
Cole tõstis käed justkui alistamise märgiks üles ja läks must eemale.
"Kõik korras?" sosistas Jake, kummardudes mu kohale.
"Ettevaatust," vastasin ma peaaegu sosistades.
Jake pööras ümber samal hetkel, kui Cole oma rusikas käe tõstis.
"Ettevaatust, Cole," sõnas Jake, vaadates teda ülevalt alla. Ta oli Cole'ist - nagu minustki - vaat et peajagu pikem. "Ei tasu minuga mölisema tulla. Ma võin teha ühe kõne ja..." Ta lehvitas käega.
Nägin, et Cole püüab midagi öelda, kuid lõpuks ta vaid noogutas. "Sorry,"
Ei vedanud läbi, sest Jake lausus: "Mitte minu käest peaks sa vabandust paluma,"
Cole vaatas siis minu poole, silmis see endine sädelev tuleke. "Sorry,"
Kehitasin õlgu. Nagu see midagi muudaks.
Jake pani käe peremehelikult mu õlgade ümber, surus korraks oma huuled mu põsele ja sosistas: "Lähme,"
Sisenesime majja, jättes Cole'i välja.
***
"Tegi ta sulle midagi?" küsis Jake, kui me olime teistest ohutus kauguses. Selle all mõtlen ma treppi.
Raputasin pead. "Kõigest suudles mind," Vedasin käeseljaga mööda suud, justkui suudaksin vabaneda Cole'i .. maitsest.
"Sorry, et ma varem kohale ei jõudnud,"
"Sa pole süüdi," kehitasin õlgu.
"Mis ta ütles sulle?"
"Ta ihaldab mind," surusin läbi hammaste.
"Ta ei saa sind," sõnas Jake.
Vaikisin. Kurat, kuidas ma tahtsin talle öelda, et ka tema ei saa mind, ei saa mind päriselt, kuid .. ma ei tea. Ma olin endiselt nõrk. Fuck küll.
"Kuidas meiega lood on?" küsis poiss äkki.
"Ah?"
"Noh, tead küll. Kuidas sa nüüd tunned? Mida sa nüüd tunned?"
Kergitasin kulmu. "Millest sa räägid, Jake?" mängisin lolli. Ma lihtsalt ei tahtnud rääkida sellest.
"Kas sa tunned mu vastu midagi?" oli ta siis otsekohene.
Mida ma oleks pidanud talle vastama? Õigupoolest tahtsin ma karjuda: "Ei, kurat võtaks, ma ei tunne su vastu midagi! Ma armastan Jasonit ja tahan teda tagasi!" Kuid see olnuks liiga mainstream.
"Sa oled mulle sõber, Jake,"
"Ja ei midagi muud?" Ta tundus olevat .. kurb.
"Kas sa tõesti tunned mu vastu midagi?" küsisin. "Kas tookord .. Tasmaanias .. kas see oli tõsi, mis sa ütlesid?"
Õigupoolest ma ei tahtnud meenutada Tasmaaniat. See oli tore, jah (meenutame minu ja Jasoni järjekordset koosveedetud ööd... Oh... surusin hambad kokku, et mitte nutma hakata), kuid samal ajal .. ma jätsin maha inimese, keda ma armastasin selles elus kõige rohkem. Ma olin seal teinud oma elu suurima vea.
"Ma tõesti tunnen su vastu midagi, Caro. Sa meeldid mulle."
"Mul on kahju, Jake," sosistasin ma.
"Mul on kahju," vastasin ma hoopis, tõrjudes kõrvale plaani rääkida talle kõigest.
Fuck, ma olen nii...
Ta ohkas. "Ega's midagi, ehk kunagi..."
"Võib-olla tõesti," nõustusin ma, kuigi see oli täielik vale.
***
Uuuuu … Hold this time when I with you was cryin Haaaa … My heart was so blind Uuuuu … Hold this time when I with you was cryin Haaaa … It’s too late to cry Layin’ down on the floor I try to cry for you no more Layin’ down on the floor Still love you, still lovin’ you Layin’ down on the floor Don’t wanna fight for you no more Layin’ down on the floor Still love you, still lovin’ you Uuuuu … Hold this time when I with you was cryin Haaaa … My heart it was so blind Uuuuu … Hold this time when I with you was cryin Haaaa … It’s too late to cry Layin’ down on the floor I try to cry for you no more Layin’ down on the floor Still love you, still lovin’ you Layin’ down on the floor Don’t wanna fight for you no more Layin’ down on the floor Still love you, still lovin’ you Uuuuu … Hold this time when I with you was cryin Haaaa … My heart was so blind Uuuuu … Hold this time when I with you was cryin Haaaa … It’s too late to cry So why do we lie Why do we cry Why do we have to say goodbye Why do we lie Why do we cry Why do we have to say goodbye Why do we lie Why do we cry Why do we have to say goodbye Why do we lie Why do we cry Why do we have to say goodbye Baby I can’t describe How bad I feel inside
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar